Läti Pank tõstis pisut lõppeva aasta majandus- ja inflatsioonikasvu prognoosi, keskmine palk tõuseb Lätis ligi kaheksa protsenti aastas. Suuri positiivseid muudatusi Läti Pank lähiajal ei näe, sest kogu Euroopa majandus areneb aeglaselt ja Balti riigid peavad arvestama Ukrainaga, mis konkureerib järjest enam odavale tööjõule rajatud tootmisega.
Läti inimeste elujärg paraneb, kuid riigi rahaline seis just eriti kiita pole. Läti keskmine brutopalk on kasvanud 1835 euroni kuus ja ligi kaheksa protsenti palgatõusu prognoosib Läti Pank ka järgmisteks aastateks.
Ettevõtjad peavad töötasu kergitama, sest tööjõupuudus on Lätis järjest suurem. Aktiivsem sisetarbimine aga omakorda tõstab inflatsiooni – tänavu kujuneb selleks 3,9 protsenti veel poole aasta eest kavandatud 3,4 protsendi asemel. Lähiaastateks prognoositakse samuti üle kolme protsendi inflatsiooni. Lisaks palgakasvule on selle taga ka üha kõrgemad toiduainehinnad. Läti Pank soovitab tootmist kiiresti tulusamaks muuta, sest odavale tööjõule konkureerib järjest enam Ukraina.
“Euroopa turule siseneb veel üks suur ja meiega võrreldes odavam tootja Ukraina. Meie majandusolukord võib seetõttu veelgi halveneda. Kunagi võtsid meie ettevõtjad ida poolt üle tootmise, mis põhines odaval tööjõul. Nüüd oleme jõudnud olukorda, kus omakorda meilt võetakse see äri ära,” ütles Läti Panga rahapoliitika valdkonna juht Uldis Rutkaste.
Läti riigieelarve defitsiit on aga peamiselt kaitsekulude suurendamise tõttu üle kolme protsendi sisemajanduse kogutoodangust. Selle aasta majanduskasvuks kujuneb 1,7 protsenti ja järgnevail aastail alla kolme protsendi, prognoosib Läti Pank. Suurt majanduse elavnemist pole aga tulemas ei Lätis ega ka Euroopas.
“Euroopa probleem on liiga aeglane majanduskasv. Minu hinnangul on siin peamine tõrge nii kaupade kui ka teenuste ühine turg Euroopa Liidus. Meie omavahelised kaubanduspiirangud, -tõkked ja maksumäärad Euroopa Liidu riikide vahel on kordades kõrgemad kui need, mille USA tänavu kehtestas,” lausus Läti Panga president Martinš Kazaks.
Riia jõuluturul oma kaupa pakkuvad väiketootjad kinnitavad, et tänavu on ostjaid päris palju.
“Kaupleme siin seepärast, et siin on hea õhkkond. Kõik on suudetud kokku tuua ja pühademeeleolu tekib hoolimata sellest, et pole lund. Tuju on hea,” sõnas Jelgava küünlatootja Arturs Veilands.
Läti Panga hinnangul mõjutavad lähiaastate majandust kaitseinvesteeringud, millest suur osa peaks jääma oma ettevõtetele ja Rail Balticu ehitus.