Sel aastal aeglustus majanduskasv pea nullini – SKP aastane kasv langes 1,4 protsendilt 2025. aasta esimeses kvartalis ja 1,1 protsendilt teises kvartalis 0,6 protsendini kolmandas kvartalis. Tuleva aasta alguses ei saa välistada ka majanduslangust.
Venemaa analüütikakeskuse juhtiva majandusteadlase hinnangul võib majandus siiski jääda tuleva aasta esimeses kvartalis veel väikesesse plussi, umbes 0,5–0,6 protsendi juurde.
Nullilähedane kasv ei viita majanduse kokkuvarisemisele, vaid sellele, et majandus on pärast kaheaastast sõjaliste kulutuste toel toimunud ajutist kiirendust naasnud oma hinnangulisele potentsiaalsele kasvutempole.
Aastatel 2023–2024 ületas SKP kasv 4 protsenti – taseme, mida ei nähtud kogu eelmisel kümnendil, välja arvatud sõjaeelne 2021. aasta.
Kõrged intressimäärad pidurdavad tsiviilsektorit
Sõja ajal tekkinud inflatsioonisurve sunnib keskpanka hoidma baasintressimäära väga kõrgel, et vältida tarbijahindade kontrollimatut kasvu. 2025. aastal alustas keskpank majanduse aeglustumise taustal äärmiselt ettevaatlikku intressimäära alandamist.
Detsembri keskpaiga seisuga ulatus aastane inflatsioon 5,8 protsendini ning aasta lõpuks oodatakse selle langust alla 6 protsendi, eesmärgiga jõuda 4 protsendini.
Elanikkonna inflatsiooniootused järgmiseks aastaks tõusid samas 13,7 protsendini. Keskpank suutis 2025. aasta lõpus alandada intressimäära vaid 16 protsendini. Regulaatori prognoosi kohaselt jääb SKP kasv 2025. aastal vahemikku 0,5–1 protsenti ning 2026. aastal 0,5–1,5 protsenti.
Sõjasektor kasvab tsiviilsektori arvelt
Sel aastal jagunes Venemaa tööstus selgelt kaheks ebavõrdseks osaks: kiiresti kasvavaks sõjaliseks sektoriks, mida rahastatakse riigieelarvest, ning stagneeruvaks tsiviilsektoriks, mis kannatab kõrgete intressimäärade ja krediidipuuduse all.
Tsiviilse töötleva tööstuse toodang püsis viimase kolme kuu jooksul ligi viis protsenti allpool eelmise aasta detsembri taset. Oktoobris registreeritud tööstustoodangu järsu kasvu taga olid peamiselt kaitsetööstuse sektorid.
Eelarvepuudujääk ja võlakoormus kasvavad
Kaitse- ja relvatööstuse eelisrahastamine suurendab föderaalse eelarve puudujääki ja kiirendab inflatsiooni.
Intressimaksete osakaal ettevõtete kasumist tõusis 2025. aasta kolmandas kvartalis ajaloolise rekordini – 38 protsendini.
Nafta- ja gaasitulu langeb
Nafta- ja gaasitulu vähenemine jätkub 2026. aastal eeskätt naftahinna languse tõttu. Rahvusvahelise energiaagentuuri hinnangul võib Brenti keskmine hind langeda 55 dollarini barreli eest.
Mida odavam on nafta, seda enam kasvab ostjate valmisolek sanktsioone eirata – kuid seda väiksem osa tulust jõuab Venemaale.
Majandus suudab veel ühe sõja-aasta üle elada, kuid selle hinnaks on elanikkonna elatustaseme langus.
Alates jaanuarist tõstab valitsus käibemaksu 22 protsendini, kallinevad kommunaalteenused ning karmistub väikeettevõtete maksukoormus. Üks on kindel – kui sõda lõppeb, tuleb Venemaal selle eest veel aastaid maksta.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (24)