Balti investeerimismaastik on viimastel aastatel hakanud tasakaalustuma. Kui Eesti on pikka aega olnud piirkonna kõige arenenum kapitaliturg, siis Läti ja Leedu on üha aktiivsemad nii investorite kui ka ettevõtete vaates.
Euroopa Stabiilsusmehhanismi andmetel ületab Eesti elanike finantskirjaoskus selgelt Euroopa Liidu keskmist, samas kui Leedu paikneb veidi üle ning Läti veidi alla EL-i taseme. Ka investorite harjumused on olnud erinevad: Eestis on investeerimine aktsiatesse ja fondidesse laialt levinud, Lätis on aga ajalooliselt domineerinud elukindlustustooted.
Viimaste aastate arengud viitavad aga muutusele, kus kapitaliturud muutuvad aktiivsemaks kogu piirkonnas. Millised tegurid seda nihet veavad ja mida see tähendab investoritele, selgitab Mintose asutaja ja tegevjuht Martins Sulte.
Aastaid on Balti investeerimisturgude puhul räägitud Eestist kui selgest liidrist. Kas see pilt peab täna veel paika?
Eesti edumaa on endiselt olemas, kuid see pilt ei ole enam nii selgepiiriline kui varem. Kui varem räägiti kolmest üsna erineva profiiliga turust, siis nüüd on selgelt näha teineteisele lähenemist.
Eesti on endiselt kõige küpsem, kuid Läti ja Leedu liiguvad kiiresti edasi, nii ettevõtete kapitalikaasamise kui ka jaeinvestorite aktiivsuse poolest. Pigem räägime täna erinevast kiirusest, mitte eri suundadest.
Millest Eesti senine edumaa on tulenenud, kas pigem kultuurist, haridusest või struktuurist?
See on kombinatsioon kõigist kolmest. Struktuurselt arenes Eesti kapitalituru infrastruktuur varem ning rohkem ettevõtteid kasutas turupõhist rahastamist. Hariduslikult on finantskirjaoskuse tase Eestis kõrge ning leibkonnad on olnud mugavamad investeerima aktsiatesse ja fondidesse. Kultuuriliselt on eestlased ka digitaalseid finantsteenuseid varem omaks võtnud. See ei tähenda, et eestlased oleksid riskialtimad – nad lihtsalt said varem kogemuse.
Läti on pikka aega olnud Balti riikidest kõige konservatiivsem. Mis seal muutuma on hakanud?
Läti eristus tõesti pikka aega sellega, et suur osa leibkondade investeeringutest oli seotud elukindlustustoodetega, mitte kapitalituru instrumentidega. Viimastel aastatel on muutunud kaks asja: teadlikkus ja valikuvõimalused. Üha rohkem Läti ettevõtteid emiteerib võlakirju ning investorid näevad fikseeritud tuluga instrumente reaalse alternatiivina hoiustele või kindlustusele.
Siin on roll ka digitaalsel investeerimistaristul. Platvormid nagu Mintos on fraktsioneerimise ja madalate sisenemisbarjääride kaudu teinud fikseeritud tuluga investeeringud kättesaadavaks ka jaeinvestoritele, kelle jaoks need varaklassid olid varem praktiliselt ligipääsmatud.
Kas see muutus kajastub ka numbrites?
Jah. Andmed näitavad, et aastatel 2018–2024 kasvas investeeringute maht Nasdaq Riga börsil ligikaudu 55% ning tehingute arv enam kui neljakordistus. Kasvu vedasid eelkõige väikeinvestorid. See on märkimisväärne muutus turul, mis oli varem väga passiivne.
Leedu puhul räägitakse lisaks kasvule ka investorbaasi muutumisest. Mis seal toimub?
Leedus ei kasva ainult mahud, vaid muutub ka see, kes investeerivad. Nooremad ja keskealised investorid on turgudel järjest aktiivsemad. Leedus on tugev digikultuur ja kasvav keskklass ning paljud alustavad investeerimist varasemas eluetapis kui eelnevad põlvkonnad.
Kui investeerimine muutub läbipaistvaks ja tehniliselt lihtsaks, näiteks võimaldades investeerida väiksemate summadega ning hajutada riski eri varade vahel, tundub esimese sammu tegemine oluliselt realistlikum. See on olnud üks tegureid, mis on investorbaasi kiiret laienemist toetanud.
Kui kiire see kasv tegelikult on?
Leedus on kasv olnud väga kiire. Leedu meedias viidatud andmete põhjal, mis tuginevad Leedu keskpanga investoriprofiilidele, kasvas investeerivate eraisikute arv aastatel 2020–2024 ligikaudu 40 000-lt enam kui 170 000ni. See näitab, kui kiiresti on investeerimine muutunud laiemale elanikkonnale kättesaadavaks.
Millised majandussektorid Lätis ja Leedus praegu kõige rohkem kapitali kaasavad?
Mõlemas riigis on pilt muutunud mitmekesisemaks. Leedus on tootmine endiselt oluline – see moodustab umbes 23% SKT-st – ning suurt rolli mängivad tööstuse moderniseerimine ja rohepöördega seotud projektid. Lätis on näha kasvu teadmispõhistes IT- ja äriteenustes koos ekspordile suunatud majandusega.
Investorite jaoks on oluline just see mitmekesisus, sest see parandab võimalusi portfelli hajutada ja vähendab sõltuvust üksikutest sektoritest.
Kas Balti ettevõtted rahastavad end täna teisiti kui varem?
Pangad on endiselt peamine rahastusallikas, kuid turupõhise rahastamise roll kasvab selgelt. Eelkõige näeme ettevõtete võlakirjade kasutamist täiendava võimalusena. Ettevõtted ei pöördu võlakirjade poole seetõttu, et pangad kaoksid, vaid kuna see pakub paindlikkust, võimalust rahastamisallikaid mitmekesistada ning aitab samm-sammult harjuda kapitaliturgude kasutamisega.
Sellised platvormid nagu Mintos toimivad selles protsessis sillana, viies kokku investorid ja ettevõtted eri Euroopa riikidest, sealhulgas Baltikumist, ning toetades ettevõtete liikumist mitmekesisemate rahastusmudelite poole.
Mida see kõik tähendab tavainvestori jaoks?
Investorite jaoks on võimaluste ring märkimisväärselt laienenud. Juurdepääs ettevõtete võlakirjadele, kinnisvaraprojektidele ja muudele tulutoovatele varadele ei ole enam ainult pankade ja institutsioonide pärusmaa. Sageli saab investeerida väiksemate summadega ning hajutada riski eri varaklasside ja emitentide vahel.
Investorite ootused on muutunud: järjest olulisemaks peetakse läbipaistvust, selget riskite jaotust ja võrreldavust. Platvormid nagu Mintos on sellele vastanud, pakkudes tööriistu, mis aitavad investoritel paremini mõista, millesse nad investeerivad ja milliseid riske nad võtavad, ning teha teadlikumaid otsuseid.
Kas Läti ja Leedu jõuavad kunagi Eesti tasemele?
Tõenäoliselt näeme lähenemist, kuid mitte täielikku ühtlustumist. Eesti jääb ilmselt ka edaspidi kõige küpsemaks turuks, kuid Läti ja Leedu roll kasvab. Oluline ei ole niivõrd see, kes on ees, vaid see, et kogu piirkond muutub tugevamaks ja mitmekesisemaks.
Mis on üks trend, mida investorid Balti turgudel praegu eriti tähelepanelikult jälgima peaksid?
Kõige olulisem trend on investeerimise normaliseerumine. Üha rohkem inimesi käsitleb investeerimist regulaarse osana oma rahanduse juhtimisest, mitte juhusliku või spekulatiivse tegevusena. See süvendab turge ja loob uusi võimalusi, kuid eeldab ka, et investorid mõistavad paremini riske ja toodete toimimist. See, kui hästi turg seda üleminekut toetab, kujundab Balti investeerimismaastiku järgmise etapi.
Kokkuvõttes joonistub Balti investeerimisturgudest pilt, kus senised erinevused ei kao, kuid nende tähendus muutub.
Eesti jääb tõenäoliselt ka edaspidi piirkonna küpseimaks turuks, kuid Läti ja Leedu arenevad kiiresti, pakkudes investoritele laiemat sektorite valikut ning rohkem fikseeritud tuluga investeerimisvõimalusi.
Oluline muutus ei seisne üksnes numbrites, vaid investeerimise rollis laiemalt. Üha enam käsitletakse investeerimist regulaarse ja teadliku osana isiklikust rahandusest, mitte erandliku või spekulatiivse tegevusena. Seda toetavad nii ettevõtete muutuv rahastamiskäitumine kui ka digitaalsed platvormid, mis on teinud investeerimise läbipaistvamaks ja kättesaadavamaks. Just see investeerimise normaliseerumine kujundab Balti kapitaliturgude järgmise arenguetapi ning määrab, kui kiiresti Läti ja Leedu suudavad oma rolli piirkonnas edasi kasvatada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!