USA keelustas kõik välisriikides toodetud uued droonid ja sideseadmed, sealhulgas Hiina tootjate DJI ja Autel Roboticsi tooted, kuna need kujutavad endast julgeolekuohtu, sest Hiina võimud võivad droonide abil kogutud andmetele ligi pääseda.
RIA analüüsi- ja ennetusosakonna analüütik Simon Berner ütles ERR-ile, et Eesti jagab sellel teemal USA muret ning kindlasti on seal reaalne risk.
“Risk ei põhine niivõrd mingitel olemasolevatel avalikel tõenditel, et Hiina valitsus nende tootjate poolt toodetud droonide abil luuretegevust teinud oleks, vaid pigem tuleneb see struktuursest ja õiguslikust raamistikust, milles need seadmed eksisteerivad,” selgitas Berner.
Ta ütles, et Hiina ettevõtted alluvad riiklikele julgeolekuseadustele, mis võimaldavad riigil nõuda ligipääsu nende ettevõtete poolt hallatud andmetele. See ei eelda ilmtingimata pahatahtlikku kavatsust tootjalt – piisab õiguslikust kohustusest.
“Seeläbi võivad Hiina eriteenistused teoreetiliselt ligi saada välisriikides kasutusel olevate Hiina droonide poolt kogutud andmetele ning need andmed võivad kohati olla väga sensitiivsed, näiteks geokoordinaadid, pildimaterjalid, lennulogid ja muu selline,” rääkis Berner.
Ta lisas, et kui nende droonide andmevahetus või tarkvarauuendused käivad läbi Hiinas olevate või Hiina jurisdiktsiooni alla kuuluvate serverite, pole nende droonide kasutajal ega ka riigil võimalik täielikult kontrollida, milliseid andmeid kogutakse, kuidas neid töödeldakse ja kellele need on õiguslikult kättesaadavad.
Droonimüüja: DJI-le pole alternatiivi
DJI droonide kasutatakse maailmas kõige enam ja USA-s kontrollib DJI umbes 80 protsenti drooniturust.
Droonikaubamaja Droon.ee pidava Meridein Grupi arendusjuht Eduard Vainu ütles, et umbes sarnane on DJI turuosa ka Eestis ja pea kogu maailmas, sest ettevõte toodab väga laiale tarbijaskonnale ning nende tarkvaraarendus on teistest nii palju ees, et kellelgi pole õnnestunud neile järele jõuda.
“Kui võrrelda massi ja koguseid, mis nad maailmas müüvad, siis see tagab ka hinna. Seepärast pole ka konkurente tekkinud,” sõnas Vainu.
Eesti droonimüüja loodab, et Euroopas ega mujal USA sammust eeskuju ei võeta, sest samasuguse hinna ja kvaliteediga alternatiivi lihtsalt pole. Lisaks näeb Vainu USA sammus ennekõike soovi oma turgu kaitsta, kuid selle käiguga astus riik tema hinnangul suure sammu arengus tagasi.
“USA-s on üks-kaks mehitamata lennunduse ettevõtet, kes on maksnud miljardeid lobitöösse,” lausus Vainu. “Nii lihtne ongi, et kui tahad müüa toodet, mille funktsionaalsus on kümme aastat vana, aga kuulutada, et see on arengus revolutsioon, on ainus viis seda teha [konkurentidel] müük ära keelata.”
Ka ei ole USA tema sõnul suutnud esitada tõendeid, mille põhjal neid droone julgeolekuohuks pidada.
DJI droone kasutatakse üle maailma ka riigikaitses ja politseitöös. Vainu sõnul on Eestis testitud kõiki maailmas saadaolevaid droone ja neid endale sobivaks kohandatud ning kui väidetakse, et kuskil kogutakse mingeid andmeid, siis selle vastu saab ka abinõud tarvitusele võtta. Teiste tootjate toodangu ostmine tähendaks maksumaksjale, et sama raha eest saab märksa vähem ja kehvemaid droone.
Meridein Grupi omanik ja juht Nemo Vunk märkis, et poliitiline võitlus DJI brändi vastu on kestnud juba ligi viis aastat, kuid kvaliteedis ja hinnas ei ole neile konkurente.
“See pole kiidulaul DJI-le, vaid see on karm reaalsus,” sõnas Vunk, kelle sõnul oleksid nad maaletoojana väga rahul, kui selle tootja kõrval oleks mõni teine sama tugev bränd.
Ta lisas, et DJI on droonivaldkonnas monopoolses seisus ja see on tõepoolest halb, kuid samas pole ka õige toodet seepärast keelata ja väita, et põhjuseks on turvakaalutlused, väidet täpsemalt tõestamata.
Tavakasutajate droonihuvi on langenud
Droonilennutamisele kehtivad kindlad reeglid Nimelt peab drooniomanik, kelle droon kaalub üle 250 grammi või kelle droonil on kaamera, end transpordiametis käitajaks registreerima ja kaugpiloodi pädevuse omandama. Seejuures soovitab transpordiamet, et ka need droonikasutajad, kelle drooni parameetrid seda ei nõua, siiski kaugpiloodi pädevuse omandaksid, et reeglitega kursis olla.
Hiinast pärit droonide võimaliku julgeolekuohu kohta transpordiamet siiski seiskohta ei võta.
“Me ei tegele julgeolekuohu monitoorimisega ning selle põhjal keeldude väljastamisega. Selliseid õiguseid transpordiametil pole,” ütles transpordiameti mehitamata lennunduse osakonna juhataja Priit Rifk.
Meridein Grupi kogemus näitab, et praeguseks on tavakasutajate huvi droonide vastu langenud, sest vau-efekt kestis umbes 2020. aastani ja paaril sellele eelnenud aastal müüdi droone väga hoogsalt.
Sõja algus Ukrainas tõstis 2022. aastal küll droonimüüjate käivet, kuid alates sellest ei saa enam eristada, kui palju müüdust läheb hobikasutajate tarbeks, sest paljud inimesed või ka fondid ostavad droone Ukrainale annetamiseks.
“Erasektori müügis näeme, et kasvab droonide kasutus tööstuslikul eesmärgil, näiteks päikeseparkide vaatlused, energiajaamade vaatlused ja nii edasi. Seal on droonindus juba nii nutikas, et võtab ära inimtööjõu ressursi. See sektor on täna kasvav, aga tavakliendisektor on pigem stabiilne, kui mitte langevas trendis,” tõdes Vunk.
Tavakasutajale mõeldud odavama vidina saab kätte umbes saja euroga, kuid näiteks nende droonide hinnad, mida Ukrainas vaatluseks kasutatakse, algavad 1500 eurost. Sellise summa eest ei ole Vungi sõnul peale DJI toodangu teisi sama võimekusega droone võimalik saada ning pole näha, et need alternatiivid ka lähitulevikus tekiksid.
Prantsusmaa droonid on viis korda kallimad
Vainu tõi välja, et Ukraina kasutab igapäevaselt eelmonitoorimiseks ja muuks selliseks iga päev umbes 20 000 DJI vaatlusdrooni, ülejäänud droonitootjate osa vaatlusdroonidest on marginaalne.
“Siiani pole Euroopas ühtki tugevat tootjat, kes suudaks konkurentsi pakkuda. Hiinas on tulnud Autel välja, see on maailmas teisel kohal, prantslastel on Parrot, mille kvaliteet on nii ja naa, aga hind viis korda kallim ja USA enda droon Skydio on vist kümme korda kallim, aga selle kvaliteet on kahjuks alla arvestuse,” tõdes Vainu. “See on reaalsus, me oleme neid testinud, kõik näidised on olemas.”
Vunk rääkis, et ettevõte on käinud erinevate tootjatega kohtumas messidel nii Iisraelis, Hiinas kui ka USA-s ning just viimase mess oli droonide osas kõige tagasihoidlikum. Ta selgitas seda asjaoluga, et USA pärusmaaks on suured raketid, lennukikandjad ja muu selline ning droonide järele ei ole lihtsalt nii suurt vajadust.
“Kompetents, mis USA-st täna tuleb, on kõige nõrgem selles valdkonnas. Hiina on selgelt väga nutikas ja kõrgelt arenenud, aga meile on parim partner Iisrael. Pindalalt Eestist kordades väiksem riik, aga seal on näha seda nutikust, kuidas on kõik komponendid ja parimad võimalikud lahendused maksimaalselt ära kasutatud ja kokku toodud,” ütles ta.
Vunk tõi näite, et kui Iisrael Iraaniga lahingut pidas, oli Iraani poolt neile vastaseks Vene tehnika, kuid selle suutis Iisrael edukalt ära tõrjuda.
“Ehk siis tõde pole võib-olla ei USA ega Hiina pool, vaid kuskil keskel. Pead kombineerima oma asju ja leidma parima hinna-kvaliteedi suhte ning seda targalt ära kasutama. Seda teeb Iisrael, seda võiks teha ka Eesti, baseerudes spetsialistide teadmistele ja päriselt tooteid testides, sest ainult nii selgub tõde,” lausus Vunk.