Erinevalt meestest ei põhjusta alla 65-aastaste naiste südameinfarkti enamasti veresoonte lupjumine, vaid seni alahinnatud tervisemured, osutab värske uuring.
Traditsiooniliselt peavad arstid südameinfarkti peasüüdlaseks aterotromboosi ehk arterite ummistumist, kus verehüübed takistavad verevoolu südamesse. Ameerika Ühendriikide Mayo kliiniku teadlaste värske analüüs näitab aga, et naiste puhul kehtib see vähem kui pooltel juhtudel. Tõdemus võiks muuta seega oluliselt viisi, kuidas arstid nooremate naiste südamehaigusi diagnoosivad ja ravivad, vahendab Science Alert.
Teadlased analüüsisid põhjalikult ligi 1500 patsiendi haiguslugu ja piltdiagnostika tulemusi. Kõik uurimisalused olid 65-aastased või nooremad. Tulemused maalisid sugude vahel drastiliselt erineva pildi. Kui meeste puhul oli 75 protsendil juhtudest infarktipõhjuseks tõepoolest klassikaline veresoonte lupjumine, siis naistest tingis see infarkti vaid 47 protsendil.
Vale diagnoos võib ravi nurjata
Uuringu üks autoritest, kardioloog Claire Raphael selgitas, et kui arst mõistab infarkti algpõhjust valesti, võib ta määrata ravi, mis on vähem tõhus või patsiendile isegi kahjulik.
Naiste puhul oli enam kui kolmandikul juhtudest kurjajuureks hoopis olukord, kus süda vajas rohkem hapnikku, kui keha suutis pakkuda. Seda nimetatakse sekundaarseks müokardiinfarktiks (SSDM). See tekib sageli muude terviseprobleemide tõttu, näiteks aneemia või raske infektsiooni tagajärjel.
Teise olulise põhjusena tõi töörühm välja spontaanse koronaararteri dissektsiooni (SCAD). Sellisel juhul tekib veresoone siseseina rebend ja veri koguneb seina kihtide vahele, surudes veresoone kinni. Naistel esines seda ohtlikku seisundit ligi kuus korda sagedamini kui meestel.
Töörühm leidis, et varem liigitasid arstid paljud sellised juhtumid ekslikult tavaliseks veresoonte lupjumiseks. See tähendab, et patsiendid ei pruukinud saada järgmise ataki ennetamiseks parimat võimalikku ravi.
Praegused riskitestid veavad alt
Uuring paljastas murettekitava tõsiasja ka praeguste sõeluuringute kohta. Ameerikas laialdaselt kasutatav riskikalkulaator (ASCVD skoor), mis peaks ennustama südamehaiguste ohtu, ei suuda tuvastada suurt osa riskirühma kuuluvatest inimestest.
Analüüs näitas, et 45 protsenti patsientidest, kes said oma esimese infarkti, oleksid vaid kaks päeva varem liigitatud madalasse või piiripealsesse riskirühma. See viitab vajadusele vaadata üle kriteeriumid, mille alusel arstid ohtu hindavad. Kardioloog Rajiv Gulati sõnul peavad arstid olema teadlikumad seisunditest nagu veresoone rebenemine või stressist tulenevad vallandajad, eriti nooremate naiste puhul.
Teadlased loodavad, et teadlikkuse tõstmine teistest infarktipõhjustest peale veresoonte lupjumise aitab tulevikus elusid päästa. Infarkti täpse tekkepõhjuse mõistmine määrab sageli selle, kas inimene paraneb täielikult või tabab teda haigus uuesti.
Uuring ilmus ajakirjas Journal of the American College of Cardiology.