Rita Rätsepp rääkis Vikerraadios sarjas “Armukelm” psühholoogi rolli mängimisest ja tõdes, et olles 20 aastat päriselt psühholoogi tööd teinud, tajub ta, et aja- ja müratempo on teinud inimese olemise väga hapraks. Psühholoogi sõnul peaksime oma tegevuste tempot aeglustama, rohkem pause võtma ja oma elu mõtestama.
Psühholoog Rita Rätsepp mängis psühholoogi telesarjas “Armukelm”. “Käisin sarja castingul ( telesarja näitlejate valimine-toim.) ja seal oli ka teisi näitlejaid, kes sellele rollile kandideerisid, aga režissöör Tambet Tuisk koos meeskonnaga leidis, et mina sobin kõige paremini. Tegin oma rolli korralikult ära ja siis Tambet hakkas mulle küsimusi esitama ja mina psühholoogina vastasin talle,” meenutas näitleja ja psühholoog Rita Rätsepp sarja võttepäevi. “Ma selles sarjas mängides istusingi reaalselt kahe tooli peal.”
Psühholoogi karjääri jooksul Rätsepp kelmide teemaga kokku puutunud ei ole. “Kelmid on läinud ka osavamaks, täna tegelevad sellega juba terved grupeeringud, neil on ees psühholoogilised stsenaariumid ja meil on ka tehisaru, kes täna juba teksti räägib. Meedia võimendumine on seda teemat rohkem fookusesse toonud,” selgitas Rätsepp.
“Petturid kasutavad palju psühholoogilisi võtteid, nad ei ründa mitte inimese mõistust, vaid inimese emotsiooni. Mille peale kelmid palju mängivad, on kiirus. Nii kui inimene mõtlema hakkab, võtab aju otsmikusagar mõtlemise üle ja sa oled juba kadunud klient. Teine, millele kelmid mängivad, on ohutunne. Mul endal oli hiljuti üks petukõne, kus ma esimese sekundiga sain aru, et tegemist on pettusega,” tõdes Rätsepp.
Armukelmid pakuvad inimesele midagi, mis tal on puudu. “Näiteks turvatunne, lähedusetunne, tähelepanu. Ka pedofiilide puhul öeldakse, et nad on väga head psühholoogid.”
“Alusta sellest, et sea oma kontole madalad limiidid või lase endale saata teavitused, kui sulle on laekunud raha ja kui su kontolt raha maha on läinud,” sõnas Rätsepp, kes on psühholoogi tööd teinud üle 20 aasta.
Selle aja jooksul on muutunud ka teemad, millega ta psühholoogina on tegelenud. “Mingil hetkel tahtsid kõik ATH diagnoosi saada, täna on palju ärevushäireid ja ka paanikahoogusid. Noorte puhul on teemaks motivatsioonipuudus, elu on niivõrd mugav, mitte miski enam ei eruta, kõik on nii lihtsalt kättesaadav. Aja- ja müratempo on teinud inimese olemise väga hapraks. Inimesed peaksid rohkem aeglustuma, rohkem pause võtma, mõtestama. Noorel peakski olema rohkem igav. Aga eks see ole praeguse aja paratamatus.”
Psühholoogi sõnul on ta seda juba ammu öelnud, et vaimse tervise probleemid on väga tihti seotud liiga mugava elu ja vähese füüsilise liikumisega. “Tohutu taustamüra väsitab jälle närvisüsteemi. Need on alustalad, millega tuleks tegeleda.”
Rätseppa sõnul on inimene praegu oma evolutsioonilises arengus sellises seisus, kus töö on kolinud pähe ja meie pea pole sellise olukorraga harjunud. “Vanasti oli ülekaalus füüsiline töö. Inimene peab õppima teadlikult leiba luusse laskma ehk pause võtma. Äärmiselt oluline on unerutiin.”