Odava tööjõu eelis on ammu kadunud. Kui tahame ekspordis läbi lüüa, peame pakkuma kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Meie tugevused on küberkaitses, militaartehnoloogias, IT-s, laeva- ja masinaehituses ja energeetikas – valdkonnad, kus suudame pakkuda maailmatasemel tooteid ja ärimudeleid. Kuid üksi jääme väikeseks. Vajame järjepidevat koostööd: ettevõtjad, riik ja diplomaatiline võrgustik peavad looma selge väärtuspakkumise ning seda pidevalt ajakohastama. Kasu saaksime meiega sarnaste väljakutsetega maadlevate Skandinaavia riikidega koostööst. Nordic-Baltic 8 riigi koostööformaat Eesti eesistumisega järgmisel aastal aitaks Eestil siduda end Skandinaavia suurte ettevõtete ärimudelite arendustegevustega.
Tootlikkuse suurendamisest.
Kui rahvaarv väheneb ja elanikkond vananeb, siis ainus jätkusuutlik tee on tootlikkuse hüppeline kasv. See tähendab nii töö- kui ka ressursitootlikkust. Me ei saa loota odavale ressursile ja impordile – peame arendama kodumaiste ressursside eelistatud kasutust, et vähendada sõltuvust kriitilistest mineraalidest ja tugevdada oma majanduslikku iseseisvust.
Suurim Eesti arengupidur on tegevuste killustatus, mis tingib aegluse ja ebaefektiivsuse. Ministeeriumide silotornid ja paralleelselt tegutsevad ametid ei loo terviklahendusi, arenduskoostöö riigi ja erasektori vahel toimib vaid loosungites. Vajame institutsionaalset, valdkonnaülest koostööd. Jällegi, EIS võiks võtta laiapõhjalise koostöö eestvedaja rolli.
Kriisikindlus Eesti majandusstrateegiaks.
Eesti majandus ei saa jätkata vanaviisi. Kriisikindlus ei ole kaitseplaan – kriisikindlus on majandusstrateegia, mis ühendab julgeoleku, tootlikkuse ja rahvusvahelise koostöö. Meil on olemas nii teadmised, tehnoloogia kui võimalused arendusprojektide ja tublide inimeste näol, et kiire bürokraatia ja institutsionaalne koostöö välisinvesteeringute, ekspordi ja tootlikkuse kasvuks pöörata.
Eestil on sadu mittetöötavaid ja -vajalikke arengukavasid, mille asemele vajame kriisikindla majanduse strateegiat, mille vastutavaks elluviijaks on . Kindlasti pole Eestil vaja järjekordset aastatepikkust paljude inimeste aega raiskava uue arengukava väljatöötamist. Tehisaru abiga suudame kuu aja jooksul era- ja avaliku sektori koostöös Eesti jaoks olulisi märksõnu kasutades kehtivate arengukavade baasil koostada arusaadava strateegiadokumendi. Pisut teemat katsetanuna olen kindel, et seda teed ette võttes oleme paari kuu pärast üllatunud, miks me varem sellist lihtsat viisi kasutanud pole. Küsimus ei ole asja tehtavuses, küsimus on selles, kas me julgeme oma võimalustele sisuliselt otsa vaadata ja neid võimalusi kasutada.
Kas tahad, et sinu lugu jõuaks inimesteni, keda see päriselt kõnetab? Postimehe sisuturundusartikkel ei ole pelgalt reklaam – see on läbimõeldud sisu, mis pakub lugejale väärtust ning tutvustab sinu teenust või toodet. Võta meiega ühendust, et koos leida just sinu ettevõttele sobiv sisuturunduslahendus: veebireklaam@postimees.ee