Kui Soome ettevõte Elisa koos Soome transpordi- ja kommunikatsiooniameti Traficomiga sai oma spoofing’u-vastase leiutise eest Euroopa kuritegevuse ennetamise auhinna, tekkis Eesti Elisa klientidel küsimus, kas sama süsteem on kasutusel ka Eestis ning kui jah, siis miks petukõned ikka toimuda saavad.
Elisa esindaja kinnitusel on sama auhinnatud süsteem kasutusel ka Eesti suurimas kolmes telekomiettevõttes, kuid riikide lähenemine on olnud erinev, mistõttu sai võltsnumbrite takistamine täiel määral võimalikuks alles kuu aega tagasi.
“Soomes kehtestati petukõnede vastane lahendus riikliku kohustusena ning kõik operaatorid liitusid sellega korraga,” lausus Elisa suhtekorraldaja Gloria Sibold.
“Eestis on täna kõigil kolmel suuremal operaatoril lisatud võltsitud kõnede tuvastamise kontroll enda väliskõneühendustel. Kuid kuna kolmas operaator – Tele2 – liitus sellega alles käesoleva aasta lõpus, oli enne sellevõrra keerulisem koostöös petukõnesid tuvastada ja takistada,” rääkis Sibold.
Sibold lisas ka, et sellest olenemata pole lahendused andnud hetkel sajaprotsendilist efektiivsust, sest kõnesid võib Eestisse tulla ka läbi väiksemate operaatorite kõneühenduste, kes pole spoof’imise vastaseid meetmeid kasutusele võtnud.
“Need kuus operaatorit on saanud loa tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametilt ehk nad on riigi poolt lubatud sideteenuste pakkujad Eestis. Neile on antud välja ka mobiilinumbreid, kuid reaalne mobiilivõrk neil puudub,” sõnas Sibold.
Riigipoolset suuremat reguleerimist Elisa tegelikult ei soovi, küll aga suurema jõuõla andmist politseile.
“Hetkel teeme koostööd nii infotehnoloogia liidu, RIA, pangaliidu kui ka CERT-iga ja ei näe, et regulatsioonidest oleks rohkem kasu. Operaatorid ise on väga huvitatud oma klientide kaitsmisest. Mida saab ehk riik rohkem teha, on suunata rohkem ressurssi politseile, sest uusi petuskeeme tuleb alati juurde ja oluline on selle kuritegevusega võidelda,” lausus Sibold.
Tele2: võltsnumbrid on vaid väike osa petuskeemidest
Tele2 sai kolmest suurest Eesti sideoperaatorist viimasena võltsnumbrite vastase süsteemi valmis – alles novembris.
“See võttis kaua aega, sest eeldas tehnilist lahendust operaatorite vahel, kuidas see filtersüsteem võrgus üles ehitatakse – see ei ole lihtne süsteem. Operaatorite siseselt on see lahendus juba ammu töös, küsimus oli operaatoritevahelistes kõnedes,” ütles Tele2 juht Margus Nõlvak selgituseks, miks neil turvasüsteemi kasutuselevõtmine venis.
Nõlvak on seisukohal, et numbrite võltsimise takistamine on väga suur asi, mille kolm suurt operaatorit on ära teinud, kuid kui ka ülejäänud kuus telekomi liituks selle süsteemiga, oleks see veel samm edasi.
“Siis oleks numbrite võltsimine täielikult kõrvaldatud. Täna ta ei ole, sest ülejäänud kuus on küll väiksed, aga kurjategijad on nutikad ja leiavad augud,” lausus Nõlvak.
Nõlvak rõhutas, et spoof’imise peatamine ei peata ka petukõnede tegemist tervikuna.
“Võib-olla on üldsuses arusaamine, et kui telekomid selle asja ära teevad, siis rohkem petukõnesid ei ole, aga see ei vasta tõele. Siin peaks avalikkusele andma selge sõnumi: tehnilised lahendused kindlasti aitavad, aga kas nad peatavad pettused lõpuni? Ei peata. Kas petturid leiavad endale pidevalt uusi lahendusi? Muidugi leiavad,” lausus Nõlvak.
Küsimusele, kas riik peaks nõudma sarnaselt Soomega spoof’imise-vastase tehnoloogia kasutamist kõigilt operaatoritelt, vastas Nõlvak, et kui see seadusesse panna, siis eks see sammu edasi viiks, aga see ei peataks kõiki petukõnesid, sest väga paljud petukõned tehakse täna juba legaalselt.
“Meil on Eestis ka 14 sideoperaatorit, kes väljastavad lauanumbreid. Väga paljud kõned tulevadki Eesti numbritelt ja helistavad eestlased, kes esinevad kellegi teisena,” sõnas Nõlvak.
Nõlvak rääkis, et operaatorid teevad riigiga koostööd infotehnoloogia liidu kaudu ning neil on ka head kontaktid pankadega tänu pangaliidule. Pankadega on arutatud, kas kõik maksed peaksid olema ikka välkmaksed või peaks teatud summast alates olema võimalus ülekanne tagasi pöörata.
“See teeb aga ülekanded aeglaseks. Kuid võib-olla peaksimegi liikuma tagasi aega, kus tehnoloogiline võimekus on aeglasem ja mitmeti autenditav. See teeb elu turvaliseks, aga ebamugavaks. Turvalisus on nii telekomidel kui ka pankadel suures fookuses, kuid regulatsioon üksi ei aita. Telekomid muretsevad oma klientide turvalisuse pärast ja teenus peab olema turvaline,” sõnas Nõlvak.
Pakosta: Eestis tehti turvameetmed ära riigi sunduseta
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ütles, et Eestis on hea ja kiire koostöö operaatoritega, ja kuna seadusemuudatused oleks võtnud aega, siis saadi juba mullu kokkuleppele, et operaatorid panevad filtrid peale.
“Telia ja Elisa said filtrid tööle kiiremini, tänaseks on ka Tele2 need meetmed rakendanud ja tehnilises mõttes on Eesti sidevõrkudes nüüd kasutusel samaväärne kaitse nagu Soomes. Kuid möönan, et vabatahtlikkuse alusel tegutsemine tekitas olukorra, kus turuosaliste valmisolek polnud alguses ühtlane,” sõnas Pakosta.
Pakosta sõnul on petukõnede kliendid ikkagi kolme suure operaatori kliendid, mitte lairiba külaseltsi omad.
“Tele2 on nüüd ise täiel määral ja tublisti ühinenud Soomeski kehtiva tõrjesüsteemiga, kõige viimasena, ja ilmselt nad mingit vabandust otsivad oma kolmandale kohale. Tänaseks on Eestis vabatahtlikult täiel määral tehtud see, mis Soomes seaduse alusel sunniga tehti,” lausus Pakosta.
Eesti soovib Pakosta sõnul aga teha muudki petukõnede tuvastamiseks – näiteks võiks olla telefoniekraanil näha, kui kõne tuleb kõnekaardilt.
“Me vaatame Eestis, mida saab veel teha. Praegu on Eestis ja Soomes ühesugune süsteem käimas petukõnede tõkestamiseks, aga vaatame ka muid viise, mida Soome pole veel teinud. Alates sellest, et telefonikõnedel oleks juures teade, et helistatakse kõnekaardilt – nii nagu täna näete, et helistatakse teile politseist. Samuti on ettevõtted ja prokuratuur istunud maha ja vaadanud, mida saaks karistusõiguse puhul teha paremini. Praegu politsei ei reageeri näiteks juhtumitele, kus kahju pole veel sündinud. See võiks hakata toimuma uuel aastal,” rääkis Pakosta.
HS: spoofing-kõnede peatamine on Soome telekomi ja riigi koostöö edulugu
Helsingin Sanomat kirjutas, et varem said petised võltsida kõnesid, näidates, et see tuleb Soome numbrilt, kuid telekommunikatsioonioperaator Elisa töötas välja lahenduse, mis aitas nähtuse Soomes peaaegu täielikult kaotada.
Ettevõtte sõnul on nad alates 2021. aastast blokeerinud ligi 26 miljonit petukõnet.
Novembris võitsid Elisa ja Traficom oma leiutise eest Euroopa kuritegevuse ennetamise auhinna.
“Kuritegudest saadud kasumi statistika põhjal said selle meetodi kasutajad 2020. ja 2021. aastal Soomes kokku 7,1 miljonit eurot. Pärast meie meetodi rakendamist langes summa järgmisel aastal mõne tuhande euroni,” ütles Elisa küberturvalisuse ja teenuste haldamise keskuse direktor Karri Jäkkö HS-ile.
Elisa otsustas oma ideed jagada Traficomi ja teiste operaatoritega. Idee oli selles, et kui kõik operaatorid seda meetodit kasutavad, lõppeksid sel viisil sooritatud petukõned täielikult.
Traficom lõi Elisa mudeli põhjal riikliku mudeli petukõnede ennetamiseks. Määrus jõustus 2023. aastal ja kohustab kõiki operaatoreid kasutama sama meetodit.
Elisa on püüdnud tehnilise lahenduse õigusi kindlustada rahvusvahelise patenditaotluste süsteemi kaudu. Ettevõte pakub lahendust kommertsteenusena välismaistele operaatoritele. “Paljudes riikides on rakendamine sõltunud kohaliku järelevalveasutuse ja operaatorite koostööst. Soomes on see alati olnud meie tugevus,” ütles Jäkkö HS-ile.
Elisa on jätkanud tööd pettuste ennetamisega. Hiljuti töötas ettevõte välja viisi petulehtede blokeerimiseks. Ettevõte plaanib võidelda ka tekstisõnumipettustega.