Hispaania konservatiivide opositsioonijuht ütles esmaspäeval, et peaministriks saades on ta avatud aeg-ajalt sõlmima kokkuleppeid parempoolse erakonnaga Vox, et tagada parlamendi toetus olulistele seadustele.
Suur osa Euroopa poliitilisest peavoolust on viimastel aastakümnetel säilitanud “sanitaarkordoni” ehk poliitika, millega välditakse parlamentaarset koostööd või koalitsioonilepinguid “paremäärmuslike” parteidega.
Kuid Hispaania konservatiivse Rahvapartei (PP) juht Alberto Núñez Feijóo ütles, et kui tema erakonnal ei õnnestu järgmistel üldvalimistel saavutada absoluutset enamust, otsib ta “Hispaania valitsetavuse tagamiseks kokkuleppeid”, sealhulgas Voxiga.
Feijóo kommentaarid järgnesid PP võidule selle kuu alguses toimunud ennetähtaegsetel piirkondlikel valimistel Extremadura maapiirkonnas, kus partei ei saavutanud aga absoluutset enamust, mistõttu sõltub nende valitsemine Voxist.
“Vox on Extremaduras suuruselt kolmas partei, ta on oma positsiooni kindlustanud ja tal on head riiklikud küsitlustulemused. Näeme, milline on nende positsioon üldvalimistel,” ütles Feijóo.
“Igal juhul on meie sanitaarkordoniks Bildu,” ütles ta, viidates baski natsionalistlikule parteile, mis on ajalooliselt seotud nüüdseks laiali saadetud relvastatud separatistliku rühmituse ETA poliitilise tiivaga.
“Selleks ei saa olema Vox ega Voxi valijad,” lisas ta.
Sotsialistist peaministri Pedro Sáncheze vähemuskoalitsiooni valitsus tugineb seaduste vastuvõtmiseks mitmele väiksemale parteile, sealhulgas Bildule.
Hispaania järgmised üldvalimised on kavandatud 2027. aastaks. Alates 2018. aastast ametis olnud Sánchez on korduvalt tagasi lükanud konservatiivse opositsiooni üleskutsed tagasi astuda ja kuulutada välja ennetähtaegsed üldvalimised tema parteid ja lähikondseid mõjutavate korruptsiooniskandaalide tõttu.
Enamik arvamusküsitlusi näitab, et PP võidaks üldvalimised, kuid ei saavutaks absoluutset enamust ja vajaks valitsemiseks Voxi toetust.
EPP esindaja Weber on samuti avatud juhuslikule toetusele parempoolsete “äärmuslaste” poolt Euroopa Parlamendis.
Euroopa Rahvapartei juht Manfred Weber on vihjanud, et kuigi ta välistab ametliku koostöö parempoolsete “äärmuslike” parteidega Euroopa Parlamendis, ei blokeeri ta nende poolt toetatud seadusandlust, kui see vastab konservatiivsetele prioriteetidele. Tema kommentaarid toovad esile kasvava surve reageerida avalikele nõudmistele sellistel teemadel nagu ebaseaduslik migratsioon ja majanduslik julgeolek.
Weber ütles, et „struktureeritud koostöö“ jääb laualt välja, kuid rõhutas vajadust tegutseda otsustavalt seal, kus huvid kattuvad. Kommentaarid tulevad ajal, mil suureneb tähelepanu sellele, kas EL-i traditsiooniline parempoolsete “äärmuslaste” välistamine – nn sanitaarkordon – on praktikas nõrgenenud.
Kuna poliitilised dünaamikad Euroopas muutuvad, peegeldab Weberi seisukoht pragmaatilist ümberhindamist keskparempoolses liikumises, eriti küsimustes, kus valijate meeleolu nõuab rangemaid vastuseid migratsiooni ja suveräänsuse teemadel.