President Donald Trump käivitas aasta alguses tollimaksude tulva, mis paiskas USA kaubandussõtta peaaegu iga maailma riigiga. Trump väitis, et maksud tuleb kehtestada, et kaotada kaubandusbilanss ja võtta tagasi USA-lt varastatud rikkus.
Siin on kokkuvõte Trumpi suurimatest kaubandusaktsioonidest viimase aasta jooksul.
Aasta algus: fookuses lähinaabrid ja Hiina
Jaanuarist märtsini keskendusid uued tariifid USA kolmele suurimale kaubanduspartnerile ehk Kanadale, Mehhikole ja Hiinale. Sealt sai alguse pidev maksudega ähvardamine ning neile järgnenud vastumeetmed.
Samal ajal tõstis USA ka terase ja alumiiniumi imporditollimakse kogu maailmas 25 protsendini, laiendades Trumpi eelmisest ametiajast pärit meetmeid.
Kevadine eskalatsioon ja vabastuspäev
Aprillis jõudis kaubanduspoliitika pöördepunkti. President kuulutas välja nn „vabastuspäeva“ tollitariifid, mis laienesid peaaegu kõigile maailma riikidele ning põhjustasid finantsturgudel järsu languse. Turud muutusid veelgi volatiilsemaks, kui Trump teatas vaid mõni tund enne mitme tollimaksu edasilükkamist investoritele, et on suurepärane aeg ostmiseks.
Samuti süvenes konflikt Hiinaga. Vastastikused tollimaksud kasvasid äärmuslike tasemeteni, ulatudes USA poolt 145 ja Hiina poolt 125 protsendini.
Lisaks jõustusid 25-protsendilised autotariifid, mis lõid segadust autotööstuses ja kutsusid esile uue vastureaktsioonide laine.
Suvi: lubadused ja kohtuvaidlused
Mai ja juuli jooksul rääkis USA administratsioon kaubandusraamlepetest mitme riigiga, sealhulgas Hiina ja Ühendkuningriigiga. Samas saadeti kümnetele riikidele teated eesootavatest kõrgematest tollimaksudest ning teravnesid konfliktid Brasiilia ja Indiaga. Terase ja alumiiniumi tariifid tõsteti 50 protsendini.
Suvel sai hoo sisse ka oluline õigusvaidlus. Föderaalkohus leidis, et president ületas osa tollimaksude puhul oma volitusi, tuginedes erakorralistele seadustele. Otsus peatati siiski ajutiselt apellatsioonikohtus, mis lubas tollimaksude kogumist jätkata kuni edasise selguseni.
August: tariifid jõustusid
Augustis hakkasid kehtima kõrgemad tollimaksud enam kui 60 riigile ja Euroopa Liidule. Kanada imporditariifid tõsteti 35 protsendini, Brasiilia ja India kaubale rakendati 50-protsendilised maksud ning maailmaturul kehtestati sama kõrge tollimaks enamiku vaseimpordi suhtes. Lisaks kaotati madala väärtusega saadetiste tollimaksuvabastus, seega lõppes nn de minimis reegel.
Muuhulgas pikendati kaubandusrahu Hiinaga ning apellatsioonikohus leidis, et kuigi Trump läks tollitariifide õigustamiseks riikliku eriolukorra väljakuulutamisega liiale, polnud alust neid täielikult tühistada. Tee viis edasi ülemkohtusse.
Aasta lõpp: ettevaatlik tagasitõmbumine
Sügisel ja talve alguses jõudis vaidlus USA ülemkohtusse, kus kohtunikud väljendasid kahtlust presidendi õiguste suhtes kehtestada nii laiaulatuslikke tollimakse. Samal ajal jätkus sektoripõhine lähenemine ning 25-protsendilised tollimaksud rakendati köögimööblile ja muule sisustusele.
Kasvava hinnasurve tõttu loobus administratsioon siiski mitmest varasemast tollitariifist, eelkõige toiduainete, nagu veiseliha ja puuviljade puhul.
Trump vihjas ka võimalusele maksta ameeriklastele kuni 2000 dollari suurune dividend, kuid üksikasjad pole teada.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (2)