Saates saavad sõna Sisekaitseakadeemia õppejõud Arno Lauk, naistearst Kai Part, kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Kaia Kastepõld-Tõrs, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske ning Ohvriabi seksuaalvägivalla ohvrite toetamise teenuse omanik Annika Silde. „Jagatud ruumiga“ jagab oma lugu naine, kes langes tuntud muusikaprodutsendi rünnaku ohvriks. Ta räägib, kuidas ja millest ta leidis jõudu ja julgust, et võtta ette pikk ja kurnav kohtutee. Saates kuulete sonetti Carolina Pihelgase luulekogust „Ikka veel“.

Teekond seksuaalvägivalla järel võib olla pikk ja kurnav. Inimestel, kes peaksid aitama, ei ole alati piisavalt oskusi. Ohvrit tuleb osata kuulata. Seda nii tema aitamiseks juhtunu järel kui ka hiljem, juhul kui vägivald jõuab kohtusüsteemi. (Sageli ei jõua.) Ohvritelt oodatakse sageli koherentseid lugusid, mida traumeeritud psüühika pakkuda ei saa.

Kitsam küsimus on: kuidas aidata ohvrit? Ent laiem puudutab seda, kuidas me ühiskonnana vägivallale reageerime. Kas ohver satub süsteemi, mis aitab tal paraneda, või süsteemi, mis teda taas traumeerib. Ja selle jaoks on vaja aru saada sellestki, miks on mõnikord ohvrit keeruline uskuda.

Sisekaitseakadeemia õppejõud ja pikalt politseinikuna töötanud Arno Lauk kirjeldab olukorda politsei vaatevinklist. Kogenud politseinikud tunnevad muu hulgas ka vägivallatseja käitumise mustreid ja oskavad petlikust esmamuljest kaugemale vaadata. Arno meenutab sedagi, et seksuaalsuhetes ei puuduta vastutus ainult seda, kas miski on karistatav või ei.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske räägib sellest, kuidas seksuaalvägivald puutub tema igapäevatöösse, aga toob välja ka mõned olulisemad teadmised, mille on saanud USAs seksuaalvägivalla ohvriks langenud mehi intervjueerides.

Kai Part ja Annika Silde selgitavad, mis on seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste (SAKide) roll ning miks on oluline sinna võimalikult kiiresti pöörduda. Seda ka juhul, kui on vägistamise kahtlus. Kliiniline psühholoog Kaia Kastepõld-Tõrs selgitab, et trauma järel on mälestused sageli kui tuhandetükiline pusle. Mälestused on sageli katkendlikud, reaktsioonid ohuolukorras võivad näida ebaloogilised. Kui selliste mehhanismide põhjusest aru ei saada, võivad inimesed, kes peaksid abistama, pöörata olukorra ise sellest arugi saamata kannatanu vastu. Vajalikud küsimused ei saa vastuseid, parandamise asemel tehakse veelgi enam katki, mis sest, et soovitakse head.

Ajakoodid:

00:00 Carolina Pihelgas: sonett 14 luulekogust „Ikka veel“

03:17 Kuidas reageerib vägivallajuhtumitele politsei

05:28 Seksuaalvägivald ja seksuaalvägivalla kriisiabikeskused (SAKid)

13:59 Traumade märkamine; kuidas käitub vägivallatseja politseiga

21:34 Miks on keeruline uskuda kannatanut

28:31 Väärkohtleja ja taastav õigus

30:34 Seksuaalvägivald kui vägivalla kõige kahjustavam vorm

33:01 Kuidas vägivallaohvrit abistada

38:34 Alaealiste suhetest endast märksa vanemate inimestega

44:08 Veel kord nõusolekust

46:42 Seksuaalse enesemääramise vanusepiir

49:38 Kuidas kujunevad väärkohtlejad

56:10 Marginaliseeritud grupid ja kahjustavad teraapiad (konversiooniteraapia)

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (8)