Oma avalikes kommentaarides on nad väitnud, et Venemaa tagasitoomine maailmamajandusse teeb Ameerika investorid rikkamaks ning stabiliseerib Moskva suhteid Ukraina ja Euroopaga, kirjutab The Wall Street Journal.
Tegemist pole kaugeltki esimeste Ameerika äriinimestega, kes Venemaad küllusesalvena on vaadelnud – ning ka neid, kes kuulutavad rahu kasumi kaudu, on selles ilmas varemgi nähtud.
Paljud volatiilsel Vene turul näguripäevi näinud investorid on aga skeptilised väljavaate suhtes, et USA kapital sealt kaunist kasumit koju võiks tuua, või et Ameerika investorid karjakaupa Kremli kaissu kargavad, niipea kui Washington sanktsioonid kõrvaldab.
«Venemaa ei ole võlumaa ega El Dorado,» ütles geopoliitiliste riskide analüütik Charles Hecker, kes töötas ja tegutses Nõukogude Liidus ja Venemaal neli aastakümmet. «Auhinnaraha on väiksem, kui paljud arvavad.»
Venemaa 2,5 triljoni dollari majandus – Itaalia oma suurune – kannatab analüütikute sõnutsi nõrkade pikaajaliste väljavaadete, rahvastiku kärbumise, kergesti kättesaadavate naftavarude vähenemise ning kasvumootorite puudumise all väljaspool energiat.
Veelgi hullem aga, ütlevad vanad ja kogenud ameeriklastest Venemaale investeerijad, on risk oma varadest ilma jääda – ja isegi trellide taha sattuda – sellel järjest autoritaarsemal maal, kus puudub õigusriik, kus diilitingimusi ringi kirjutada ja varasid konfiskeerida võidakse, ning kus kõõritatakse Läänt sügava kahtlustundega.
Hecker, kelle sulest ün ühtlasi ilmunud Venemaal rahvusvahelise äri ajamist kirjeldav raamat «Zero Sum: The Arc of International Business in Russia», ütles, et isegi Ukraina asjus saavutatud kokkulepe ei purustaks vaenulikkuse tsükleid Lääne suunas, mis asetaks välisfirmad pideva geopoliitilise ebakindluse keskkonda.