Sõrskõi ütles Ukraina 24 Kanalile, et Serebrjanskõi mets, Bilohorivka ja Siversk on piirkonnad, kus toimusid rasked lahingud ka Teise maailmasõja ajal.
„See koht koosneb domineerivatest kõrgendikest, kriidimägedest nagu Bilohorivkas. Kindlustused ehitati juba siis. Neid hoiti siis ja tagati selline vastupidav kaitse. Teisest küljest ei olnud see suund pikka aega prioriteetne. Sest vaenlasel lihtsalt ei olnud pealetungitegevuseks võimalusi. /…/ Jah, brigaadid seisid. Nad jätkasid ka peatetungimist, aga lahingutegevuse intensiivsus oli väiksem kui teistel suundadel,“ ütles Sõrskõi.
Sõrskõi sõnul muutus Siverski kaitsmine probleemseks.
„Jätta väed, need väeosad, üksused, kes seal kaitses olid, lihtsalt surema, ei oleks olnud õige. Seetõttu langetati vastav otsus. Taganesime domineerivatele kõrgendikele. Seal on kuhu taganeda. Vaenlane püüab samuti seda ära kasutada, aga ei õnnestu. Sellel suunal plaanitakse vastavat tegevust. See on kõik, mida ma selle suuna kohta öelda saan,“ selgitas Sõrskõi.
Ukraina relvajõudude kindralstaap teatas Ukraina sõdurite elude ja üksuste võitlusvõime säilitamiseks Siverskist taganemisest 23. detsembril.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada