Riiklik lepitaja Meelis Virkebau teeb hiljemalt 6. jaanuariks tööandjate ja töövõtjatele lepitusettepaneku seoses 2026. aasta alampalga vaidlusega.
Tööandjate ja ametiühingude esindajad ei jõudnud novembris toimunud läbirääkimistel kokkuleppele 2026. aasta alampalga küsimuses ning läbirääkimised jätkusid riikliku lepitaja juures.
Tänavu on alampalk 886 eurot. Kolm aastat tagasi sõlmitud hea tahte kokkuleppe järgi lubati seda järk- järgult tõsta 2027. aastaks 50 protsendini keskmisest palgast. Mullu pikendati tähtaega aasta võrra. Tööandjate keskliit soovib aga ajapikendust aastani 2033.
Tööandjate ettepanek oli kergitada alampalka järgmisel aastal Eesti Panga prognoositud keskmise palgakasvu ehk 5,1 protsendi võrra (umbes 45 eurot). Ametiühingute sõnul viiks see alampalga suhtena keskmisest palgast veelgi madalamale tasemele. Ametiühingud nõuavad alampalga tõusu 11,8 protsenti ehk 991 eurole.
Riiklik lepitaja Meelis Virkebau rääkis ERR-ile, et kohtus 2. detsembril ametiühingute keskliidu ja 19. detsembril tööandjate delegatsiooniga ning teeb mõlemale osapoolele lepitusettepanekud 6. jaanuariks.
“Ma tean, et nad on valmis kompromissideks. Kui nad võtavad mu lepitusettepanekud vastu, saamegi järgmise aasta alampalga leppe alla kirjutada,” lausus Virkebau.
Uue aasta alguses jäävad alampalgaga seotud maksed samale tasemele, mis on 2025. aastal.
“Nii see kahjuks on, et tagantjärele midagi ei maksta,” märkis Virkebau. “Kui alampalga lepe sõlmitakse jaanuari lõpul, siis jaanuarikuu eest kõiki neid alampalgaga seotud tasusid ei maksta. See hakkab kehtima hiljem, nii nagu otsustab valitsus. Kui ma nüüd spekuleerin, et alampalga kokkulepe võetakse vastu ja peaminister kirjutab sellele alla jaanuari viimasel nädalal, siis võib juhtuda, et alampalk hakkab kehtima alates 1. märtsist.”
Riiklik lepitaja tõdes, et viimase kaheksa aasta jooksul on tal tulnud ette olukordi, kus töötüli menetlus on kestnud ka üheksa kuud, kuid selle vaidluse puhul loodab ta kiiremini kokkuleppele jõuda.
“Kui mu ettepanekuid vastu ei võeta, siis on minu kord esitada uued lepitusettepanekud ja korraldada ühine kohtumine, kus arutada, miks üks või teine pool ei võta mu eelmisi ettepanekuid vastu. Mul on olnud töötüli menetlusi, kus ma olen teinud neli korda erinevaid ettepanekuid, enne kui kokkulepe on saavutatud,” rääkis ta.
2023. aastal sõlmisid tööandjad ja ametiühingud hea tahte kokkulepe, kus oli märgitud eesmärk – nii nagu kogu Euroopas –, et Eesti alampalk jõuaks nelja-viie aasta jooksul tasemele, mis on 50 protsenti Eesti keskmisest palgast. “Praegu on tööandjate ja töövõtjate soovides paari protsendipunktine vahe. Ma arvan, et me peame maanduma kusagil vahepeal ja leidma lahenduse, mis võiks olla nii ühele kui teisele vastuvõetav,” lausus riiklik lepitaja.
Virkebau meenutas, et viimati olid tööandjad ja töövõtjad alampalga küsimuses tema juures aastal 2019. aastal seoses 2020. aasta alampalgaga.
“Ma pean märkima, et ma olen olnud selles ametis kaheksa ja pool aastat ja toona oli see töötüli menetlus kõige lühem. See kestis ainult kolm nädalat. Kui ma vaatan praegu otsa tööandjatele ja töövõtjatele, siis ma näen nende siirast soovi, et see kokkulepe sünniks,” lausus ta.
Miinimumpalk ehk riikliku töötasu alammäär on madalaim tasu, mida tööandja võib Eestis maksta täistööajaga töötavale inimesele.
Selle suuruse lepivad igal aastal kokku sotsiaalpartneriteks olevad Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit ning selle kinnitab määrusega Vabariigi Valitsus.
Praegune töötasu alammäär on 886 eurot.
Neid, kes saavad praegu Eestis alampalka või sellele lähedast töötasu, on statistika järgi umbes 20 000.