Täna Eesti Pangas toimunud kõrgetasemelisel rahvusvahelisel konverentsil arutleti, kuidas aitab plaanitav digieuro teha lähitulevikus Euroopa majanduse jaoks kriitilisi makseid. Euroopa Liidu kontrolli all olev digitaalne maksevahend muutub üha olulisemaks, sest sularaha kasutatakse üha vähem ja geopoliitilised raputused tõstavad esile vajaduse olla strateegiliselt sõltumatu. Nenditi, et keskkond on küps digitaalse seadusliku maksevahendi käibele toomiseks.

Konverentsi avaettekannetes tõid nii Euroopa Komisjoni majanduse ja tootlikkuse volinik Valdis Dombrovskis kui ka Euroopa Keskpanga juhatuse liige Piero Cipollone esile, et inimeste maksekäitumine on viimaste aastatega kiiresti muutunud. Sularahakasutus on järsult vähenenud: 2019.–2024. aastal kahanes müügikohtades sularahaga maksmine 72 protsendilt 52 protsendile. Selle tagajärjel on kasvanud sõltuvus Euroopa-välistest teenusepakkujatest, kuna Euroopas pole siiani suudetud luua oma digitaalset makselahendust, mida kõikjal üle euroala ühtmoodi aktsepteeritaks. Erasektori algatused on jäänud parimal juhul piirkondlikule tasandile. „Tühiku, mis on tekkinud sularahakasutuse vähenemisest, on valdavalt täitnud mitte-Euroopa makselahendused,“ märkis Dombrovskis.

Kokku 13 euroala riigis, sealhulgas üheski Balti riigis pole kaardimaksete puhul igapäevaste ostude eest tasumisel Euroopa-välisele teenusepakkujale praegu mingit alternatiivi. Samas saab globaalsete pingete kasvades järjest ilmsemaks, kui ohtlik on sõltuda kriitilises valdkonnas, mida on ka maksete toimimine majanduses, üksnes välise pakkuja otsustest ja suvast. Lisaks pärsib suur sõltuvus konkurentsi, millega kaasnevad kõrgemad hinnad nii kaupmeestele kui ka tarbijatele. „Digitaalne euro võimaldab neid riske maandada, kindlustades selle, et euroala säilitab kontrolli oma finants- ja makseinfrastruktuuri üle,“ ütles Dombrovskis. Siiski rõhutas ta, et digieuro tuleb käibele sularaha täiendusena, mitte selle asemikuna.

Sisuliselt on digitaalne euro digitaalsel kujul sularaha. „Sedamööda, kuidas maksed muutuvad üha rohkem digitaalseks, peab arengutega sammu pidama ka keskpangast ringlusesse lastav raha, et Euroopa kodanikel säiliks võimalus seda edaspidigi maksmisel kasutada,“ ütles Piero Cipollone. „Digieuro annab meile digitaalsel kujul selle sama sularaha, mida me igapäevaselt kasutame,“ jätkas ta, osutades, et see on aga Euroopa enda lahendus, mis töötab Euroopa infrastruktuuril. Peale selle, et see tugevdab Euroopa autonoomiat, on digieuro kavandatud võimalikult kriisikindlaks, et digitaalsed maksed saaksid jätkuda isegi väga tõsiste ohtude ja katkestuste realiseerudes. Infrastruktuur on kavandatud küberrünnakutele võimalikult vastupidavaks, teenusepakkuja probleemide puhuks on olemas varulahendused ning digieuroga saavad inimesed maksta ka olukordades, kus internetiühendust pole või pankade makseteenused on katkenud.

Avaettekannetele järgnenud arutelupaneelides said sõna turuosalised ja poliitikakujundajad, et rääkida põhjalikumalt euro digitaalsel kujul käibele toomisega seotud võimalustest ja riskidest. Väga oluline digieuro omadus on suurem vastupidavus pankade makseteenuste tõrgete ja katkestuste korral – digieuros saavad maksed jätkuda. Käsitleti ka digieuro jaoks arendatud infrastruktuuriga avanevaid uusi võimalusi innovatsiooniks ja Euroopa finantssektori ettevõtete kiiremaks kasvuks.

Otsust euro digitaalsel kujul käibele tuua veel tehtud ei ole. Selleks on esmalt vajalik õiguslik alus, mis on praegu arutlusel Euroopa Parlamendis ja nõukogus. Need arutelud võiksid finišisse jõuda järgmise aasta lõpuks, misjärel saab Euroopa Keskpanga nõukogu teha otsuse digieuro ringlusesse laskmise kohta.

Vaata konverentsi fotosid Eesti Panga Flickri-kontolt, fotograaf Arno Mikkor (galerii täieneb jooksvalt).

Vaata lisaks:

Lisateave:
Hanna Jürgenson
Eesti Panga kommunikatsioonispetsialist
5692 0930
[email protected]
Meediapäringud: [email protected]