Augustis esitas riigiprokuratuur MTÜ Slava Ukraini ühele asutajale ja endisele juhile Johanna-Maria Lehtmele süüdistuse usalduse kuritarvitamises ja omastamises.
Oktoobris selgus, et MTÜ Slava Ukraini endised liikmed otsustasid Lehtme vastu annetajate raha tagasinõudmiseks hagi mitte esitada ning MTÜ likvideerimisega edasi minna.
Varem Slava Ukraini nõukokku kuulunud poliitik ja filmitegija Ilmar Raag teatas teisipäeval sotsiaalmeedias, et Tartu Maakohus avaldas otsuse, millega määrati ta MTÜ likvideerijaks.
Raagi sõnul eelnes esmaspäeval avaldatud otsusele enamiku Slava Ukraini liikmete väljaastumine likvideerimisel olevast MTÜ-st.
Allesjäänud liikmed plaanivad Lehtme vastu siiski tsiviilhagi esitada.
“Järelejäänud liikmed on samad, kes 2023. aasta veebruaris algatasid protsessi, mille tulemusena peatati toonase juhatuse esimehe Johanna-Maria Lehtme volitused ja alustati erikontrolli. Needsamad allesjäänud MTÜ liikmed on nõus, et esitame tsiviilhagi Johanna-Maria Lehtme vastu ja nõuame tekitatud kahju hüvitamist,” kirjutas Raag.
“Sellel on eelkõige pretsedenti loov väärtus, sest seni, kuni on õhus hinnang, et annetajate raha on kasutatud valesti, tuleb võidelda annetajate raha õige kasutamise eest. Lõpliku hinnangu annab muidugi kohus,” lisas Raag.
Raag märkis, et tahab koostöös vabaühendustega läbi viia toimunu sisulise analüüsi.
“Kogu Slava Ukraini skandaalis on prokuratuuri süüdistuse kohaselt kriminaalseid episoode, kuid lisaks sellele väärivad analüüsi ka juhtimisvead, mis võiksid olla kasulikeks õppetundideks teistele vabaühendustele,” kirjutas ta.
Samas rõhutas Raag, et kiireid tulemusi ei maksa oodata, sest tõenäolised peavad MTÜ esindajate advokaadid süüdistusmaterjalidega kõigepealt ise tutvuma. “Kõige suuremate summade puhul ei kadunud raha lihtsalt “vasakule”, vaid vormistati Ukraina äriühingu IC Construction kasumiks ning vastaspool väidab tõenäoliselt, et see kasum on täiesti “legaalne”,” sõnas ta.
Riigiprokuratuur alustas Lehtmega seotud kriminaalmenetlust 2023. aasta mais.
Omastamise süüdistuse esitas prokuratuur Lehtmele 2022. aasta augustis sõlmitud logistikalepingu eest, millest põhjal koostatud arve alusel tasus Slava Ukraini Ukraina ettevõttele umbes 44 500 eurot. Selle raha eest oleks ettevõte IC Construction pidanud korraldama humanitaarabi transpordi Eestist Ukrainasse.
Prokuratuuri hinnangul tekitas Lehtme oma Ukraina lähedase Hennadi Vaskivi ettevõtetega tehtud tehingutega rohkem kui 450 000 eurot kahju. Kahju poleks prokuratuuri hinnangul tekkinud, kui Lehtme oleks täitnud talle usaldatud juhi positsiooniga kaasnevat hoolsuskohustust, mille kohaselt ei tohi MTÜ juht teadlikult MTÜ varalist seisu kahjustada.
Omastamise korral on maksimaalne karistus kuni kaks aastat vangistust.
Kui vaadata kohtupraktikas sarnaseid kaasuseid, siis süüdimõistmise korral vangi Lehtme tõenäoliselt ei lähe.
Raagi hinnangul on vilepuhuja vangi mõistmine Ukraina kohtu poolt kättemaks
Ukraina kohus mõistis heategevusfondis Slava Ukraini petuskeemid paljastanud Oleksandr Tšernovi esmaspäeval süüdi relvadega kaubitsemises, kirjutas Postimees esmaspäeval.
“Kõige halvem on ära hoitud, sest esialgu nõuti Tšernovile viit aastat vangistust,” kommenteeris Raag. “Ometi on tegemist ülekohtuga. Minu isikliku hinnangu kohaselt on tegu fabritseeritud süüasjaga, millega korruptiivselt maksti Tšernovile kätte, sest ta rikkus oma aususega mitme inimese poliitilise ja majandusliku karjääri.”
Raag tunnistas, et tal ei ole oma hinnangu tõestuseks ühtegi konkreetset tõendit.
“Kuid Ukrainas ei ole keegi uurinud ka kahtlust, et antud kohtuasi võis olla mõjutatud altkäemaksust. Samal ajal uuriti Hennadi Vaskivi tegevust ning Ukrainas on jõutud süüdistuseni,” sõnas ta.
“Eesti ajakirjanikud on teinud head tööd Tšernovi protsessi kajastamisel, sest see Pavlohradi kohtunik ei ole julgenud langetada kiiret süüdimõistvat otsust. Ometi väidab Tšernovi advokaat täna, et isegi sellist otsust ei oleks kohtunik saanud langetada, sest see oleks Ukraina seaduste kohaselt eeldanud süüaluse süü omaksvõtmist. Ometi on Tšernov jäänud kindlaks, et ta ei ole relvadega kaubelnud. Mitteametlikult liikus kuulujutt, et kohtunik oli veel viimasel hetkel pidanud Vaskiviga läbirääkimisi täiendava raha saamiseks. Aga loomulikult ei saa ma seda tõestada,” kirjutas Raag.
Raag: Eesti on Tšernovile võlgu kaks aastat kestnud kohtuvintsutusi
Raag kirjutas, et tema arvates on Eesti Tšernovile võlgu juba kaks aastat kestnud kohtuvintsutusi, sest tema ainus n-ö süü oli see, et ta paljastas mõjukate inimeste moraalselt korruptiivseid skeeme.
“Ka mina tunnen vastutust, sest ma olin nende hulgas, kes palus Tšernovil saata dokumente, mis paljastaksid skeemi. Ma palun kõiki – ja eelkõige Eesti riigi esindajaid – anda oma Ukraina kolleegidele teada, et me jälgime Tšernovi süüasja edasikaebamise protsessi. Aus ja õiglane kohtumõistmine on väärtus, mida Eesti igal juhul toetab. Seni tuleb tunnistada, et Pavlohradi linnakohtus on tähelepanuta jäänud mitmed protseduurilised rikkumised, mistõttu ei saa senist protsessi pidada õiglase kohtumõistmise näiteks,” kirjutas Raag.