Eesti Olümpiakomitee president Kersti Kaljulaid rääkis “Spordiaasta tähed 2025” galal peetud kõnes, et spordijuhtidel on olnud raske aasta, kuna on peetud võitlust Venemaa ja Valgevene sportlaste kaasamise üle. “Ja isegi seal, kus on saadud punktidega nappe võite, on rahvusvaheline spordikohus pigem ulatanud oliivioksa teisele poolele,” nentis Kaljulaid.
ERR avaldab Kersti Kaljulaidi kõne täismahus:
Head sportlased, toetajad ja kõik spordisõbrad!
2025. spordiaasta jääb meie meelde ilmselt 208,18 punkti ja 22,68 sekundi vahele.
Küllap on neidki, kelle elamuse võtab parimal moel kokku 89:75. Nemad on optimistid. Pessimistide skoor on 92:97, pigem. Mis parata!
Spordijuhtidele on 2025. aasta olnud raske. On peetud punkt-punkti võitlust Venemaa ja Valgevene sportlaste kaasamise üle ja isegi seal, kus on saadud punktidega nappe võite, on rahvusvaheline spordikohus pigem ulatanud oliivioksa teisele poolele. Mis on julgustanud agressorit, nagu ikka, astuma omalt poolt sammu edasi, nagu tal järeleandmiste puhul kombeks on. Veel mitte liiga paljudel aladel, aga siiski – on valikuks vaid rajal või platsil koha kätte näitamine, sest rahvusvahelised spordijuhid valivad agressorile järeleandmise tee.
Siis pole muud kui võidelda ja võita. Ja siis leida viis, kuidas oma rahuolematust väljendada, sinikollane värvikombinatsioon siin-seal sobib selleks eriti hästi. Lasta iseendid eemale tõrjuda ei oleks minu arvates õige lahendus. Näitame oma suhtumist, aga me ei pea põgenema, eemale jääma, sest siis on agressor omamoodi veel rohkem võitnud.
Aga tagasi numeroloogia juurde. Järgmine tähtis number on kolm! Kolmest musketärist olete kuulnud? Neist, kes ilma treenerita ja suhteliselt segastes administratiivsetes oludes ikka võidavad? Mul on vahel hirm, et kui asjad ümberringi peaks korda saama, siis mugavustsoonis ei pruugi teravad torked välja tullagi.
Kaks on ka olnud 2025. aastal tähtis number, aga ainult kombinatsioonis teistega. Näiteks 20 aastat, 20-st 20, 12.
Loodetavasti Milano Cortinas on meil lihtsa kahega ka õnne, praegu tundub numeroloogia sinnapoole osutavat. Ja ma ei pea silmas kaht punast sähvatust, vaid ikka midagi muud.
Ühel mehel on 2026. aastal vaja isegi ainult ühte sähvatust – Predazzos. Ülejäänu saab teha juba vabamalt valitud riietuses ja ainult oma jalgadele lootes. Usume, et õigel hetkel on ülikond tihe ja tunne tahe.
Kui kombe peaks hästi istuma ja kõik ootuspäraselt õnnestuma, on Predazzos ehk võimalik rohkem ja kaugemale hüpata ka ilma kohustuseta pärast seda ponnistust veel rajale rabelema minna, aga siiski Eesti lippu kõrgel hoida.
Aga nagu me väga hästi teame, siis on õige spordi mõõt Eestis ikkagi raha. Ja siin jäävad, tuleb tunnistada, meie parimateks sooritusteks Team Estoniale kaks miljonit lisa, treenerite toetuseks üks miljon lisa ja Eesti rahva ühine tulemus 77 856 eurot, mille nad saavutasid vaid poole aastaga. EOK juhtide ja kultuuriministeeriumi juhtide tulemus on tehtud ja fikseeritud, seda enam parandada ei saa, aga rahval on veel võimalus. Pange meist mööda, kui suudate! Igal juhul võidab sellest Eesti sport!
Kallid sportlased, aitäh teile eelmise aasta eest ja ei mingit survet, aga et siis järgmine aasta oleks veel parem! Riik andis meile tippude toetuseks 25,97 protsenti rohkem raha ja vastavalt tuleb rohkem tuua tiitlivõistlustelt medaleid. Olümpiarahvas muidugi ei pea muretsema, sest kui Pariisi null korrutada 1,25-ga, on rahuldav tulem ikka seesama ümmargune null. Ootused on muidugi iseasi. Aga kus tiitlite arv oli suurem, näiteks EM-medalid, siis seal me seda 25-protsendilist kasvu muidugi eeldame. Õnneks on meil kasutada riigieelarve. Oleks EL toetused, tuleks pärast tagasi maksta, kui ei suutnud.
Nii et pole hullu, julgelt peale uuele aastale ja küll ta tuleb!
Head spordiaasta lõppu!
Kersti Kaljulaid, EOK president