Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) jaoks on valimisreklaamis puhul peamine, et oleks teada, kelle rahaga on reklaami eest tasutud ning et teenus oleks samadel tingimustel kättesaadav ka teistele kandidaatidele. Viimast on aga keeruline kontrollida, kuna eeldab, et ka mõni teine kandidaat on teenuse vastu huvi tundnud.
Nädala alguses jõudsid Tallinna tänavatele Urmas Sõõrumaale kuuluva Forus Takso sõidukid, mis kannavad kohalikel valimistel Haaberstis Reformierakonna ridades kandideeriva omaniku valimisreklaami.
Valimisreklaami puhul on oluline, et poliitikutele osutatav teenus oleks osutatud turutingimustel ning see peab olema kättesaadav ka teistele kandidaatidele. Kuigi Forus Takso küljed tavaliselt valimisreklaami ei kanna, ei saa ERJK esimehe Liisa Oviiri sõnul koheselt öelda, et reklaam neid reegleid rikuks.
Oviir rõhutas, et ERJK tegeleb erakondade ja kandidaatide rahastamise läbipaistvuse ja seadusele vastavuse küsimusega ning reklaamile ega selle paigutusele eetilist hinnangut anda ei saa.
Turutingimustele vastavuse kontrollimiseks küsib ERJK vajadusel turuhinda ka teste turuosaliste käest. Kaupade, teenuste või varaliste õiguste loovutamine või kasutusse andmine erakonnale tingimusel, mis ei ole kättesaadav teisele isikule, loetakse keelatud annetuseks.
“Seda, kas teenus on kättesaadav ka teistele isikutele, seda on loomulikult keeruline kontrollida, eriti tagantjärgi,” nentis Oviir.
Oviir selgitas, et taksodel kuvatava reklaami puhul võib probleemkoht olla selles, kas sama reklaamipinda pakutakse sama hinnaga soovi korral ka teistele kandidaatidele. Kui aga ükski teine erakond ega kandidaat ei ole seni tulnud mõttele taksofirmalt auto külge valimisreklaami pinnana osta, ei ole komisjoni silmis eksitud.
ERJK saab vaid kontrollida, kas kuu peale valimisi esitatavate rahastamise aruannete järgi on reklaampinna eest tasunud kandidaat ise või tema erakond ning seda õiglaseks hinnatavas rahalises väärtuses.
Enamasti pöörduvad poliitikud valimisreklaami puudutavate kaebustega ERJK poole siis, kui on tunne, et teine erakond on saanud eelise.
Oviir tõi näiteks viimased kaebused, mis on esitatud erakondade telkidega laatadel või festivalidel osalemise kohta, kus poliitikud kahtlustavad teisi erakondi soodustingimuste saamises. Samas aga kui teine erakond ega valimisliit ei ole laada pidajalt küsinud pakkumist üritusel osalemiseks, ei saa öelda, kas teine kandidaat või erakond sai koha soodustingimustel või mitte, märkis ta.