Võiks ju arvata, et võrgustamine on meid viinud heasse uude ilma, kus igapäevane suhtlus kaugete kolleegidega toob ideid nagu Vändrast saelaudu. Ei ole nõnda. Selline suhtlus sobib suurepäraselt juba sõnastatud ülesannete lahendamiseks ja projektide lõpetamiseks. Uued ideed ja kontseptsioonid sünnivad füüsilisest näost näkku suhtlemisest (Lin jt 2023). Zoomi abil realiseeritakse hea plaan, aga uusi asju ei sünni.

Oleks ju loogiline, et jõuliselt nihutavad inimkonna teadmiste piire eelkõige võimsad teaduskollektiivid. Nii on see seadmetega, mida inimkond suudab vaid ühe ehitada. Olgu see CERN või James Webbi kosmoseteleskoop. Tõenäosus jõuda läbimurreteni on aga suurem hoopis väikestel kollektiividel ja üksikteadlastel (Lin jt, 2023). Nii jõudis ühe 21. sajandi kõige sädelevama saavutuseni matemaatikas üksi töötav Grigori Perelman.

Pikka aega on loodetud, et pöördepunkti loojad ja oluliste muudatuste algatajad sirguvad eelkõige väga tugevate teadlaste käe all. Seegi pole nõnda. Täpsem vaatlus ütleb, et sel moel kasvavate noorte ellujäämise šansid teadusmaastikul ei ole üldse kõige paremad (Xing jt, 2025).

Nii et pole üldse välistatud, et Eesti teaduse need aspektid, mida oleme pidanud nõrkuseks – väikesed teadusrühmad, killustunud teadusmaastik või meeleheitlik konkurents teadusrahale –, on hoopis me tugevused.

Allik, J., Saarma, M., Realo, A., 2025. How did Estonia become the world’s fastest-growing country in scientific wealth? Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 74(4), 551–562. https://doi.org/10.3176/proc.2025.4.09

Lin, Y.L., Frey, C.B., Wu, L.F., 2023. Remote collaboration fuses fewer breakthrough ideas. Nature, 623(7989), 987–991 https://doi.org/10.1038/s41586-023-06767-1

Park, M., Leahey, E., Funk, R. J., 2023. Papers and patents are becoming less disruptive over time. Nature, 613(7942), 138–144. https://doi.org/10.1038/s41586-022-05543-x

Xing, Y.M., Ma, Y.F., Fan, Y., Sinatra, R., Zeng, A., 2025. Academic mentees thrive in big groups, but survive in small groups. Nature Human Behaviour, 9, 902–916. https://doi.org/10.1038/s41562-025-02114-8