„Lõppenud aasta oli Eesti autoturule katastroofiline – nii uute kui ka kasutatud sõidukite müügimahud kukkusid ligi 50 protsenti. Sellist langust ei kogetud isegi 2009. aasta majanduskriisi ega koroonapandeemia ajal,“ ütleb Balti riikide suurima kasutatud autode müüja Longo Groupi Eesti tegevjuht Rainer Uukkivi.
Tema sõnul oleks ilma mootorsõidukimaksu kehtestamiseta piirdunud turu langus majanduskeskkonna tõttu 10–15 protsendiga. „Lisaks sellele, et kogu autosektor löödi sisuliselt jalust maha, jäi ka riigil ainuüksi käibemaksu vähenemise tõttu hinnanguliselt saamata 50–70 miljonit eurot,“ lisab ta.
Uukkivi sõnul keeras mootorsõidukimaksuga kaasnenud ebamõistlikult kõrge registreerimistasu turu täiesti vales suunas. Vastupidiselt soovitud eesmärkidele muutus kasutatud autode segment hoopis keskkonda saastavamaks.
„Need vähesed, kes autosid ostsid, eelistasid odavamaid ja vanemaid sõidukeid, mille vanus ja tehnoloogia tähendavad suuremat läbisõitu ning kõrgemat CO₂-heidet. Eesti autopark vananeb automaksu tõttu nüüd kiirenevas tempos,“ tõdeb ta. Näiteks on Longo müüdud autode keskmine hind võrreldes paari aasta taguse ajaga langenud enam kui 2000 euro võrra ning jääb praegu umbes 12 000 euro tasemele.
2026. aasta väljavaated
Uukkivi hinnangul ei küündi ka järgmisel aastal kasutatud autode müügimahud ligilähedalegi 2023. ja 2024. aasta tasemele. Parimal juhul võib tema sõnul oodata 10–15-protsendilist kasvu.
„Registreerimistasu jääb veel pikaks ajaks püsivaks piduriks, mis takistab turu taastumist. Samuti panevad 2027. aasta valimistega seotud poliitilised lubadused kaotada mootorsõidukimaks senisel kujul inimesi autoostu edasi lükkama,“ selgitab ta.
Uukkivi prognoosi kohaselt jätkub trend, kus eelistatakse vanemaid ja soodsamaid autosid, mille registreerimistasu on väiksem. Näiteks Longo müüdud sõidukite puhul jääb registreerimistasu enamasti vahemikku 500–600 eurot.
Võrdluseks toob Uukkivi välja, et teistes Balti riikides kasvas samal ajal kasutatud autode müük enam kui kümnendiku võrra ning sarnast stabiilset kasvu on nii Lätis kui Leedus oodata ka tänavu. „Näiteks Leedus müüs Longo ligi viis korda rohkem autosid kui Eestis.“
Kasutatud autode osakaal Euroopas kasvab
Ka mujal Euroopas on kasutatud autode turul hoog sees. Samas mõjutavad suurte turgude arengud otseselt ka Eestisse imporditavate kasutatud autode hinda ning valikut.
Euroopa kasutatud autode hindu ja nõudlust kujundavad mitmed omavahel seotud majanduslikud, regulatiivsed ja tehnoloogilised tegurid.
„Uute autode märkimisväärne hinnatõus ja karmistuvad keskkonnanõuded panevad üha rohkem inimesi üle Euroopa eelistama kasutatud sõidukeid. See suundumus on eriti selgelt nähtav noorte ja perede seas,“ kirjeldab Uukkivi turuarenguid. Analüüsifirmade hinnangul ulatub Euroopa kasutatud autode turu kogumaht 2026. aastal ligikaudu 53 miljardi euroni.
Tema sõnul on ka kasutatud autode hinnad võrreldes viie aasta taguse ajaga märgatavalt kõrgemad. Hinnad tõusid järsult aastatel 2021–2023, mil turgu mõjutasid uute autode kiibipuudus, tootmiskatkestused ja pikad tarneajad. „“Viimase kahe aasta jooksul on turg küll normaliseerunud, kuid hinnatase jäi siiski oluliselt kõrgemaks kui enne 2020. aastat,“ märgib Uukkivi.
Ekspertide hinnangul võib 2026. aastal oodata hinnastabiilsust. Pakkumine suureneb, kuna koroona- ja kiibikriisi ajal ostetud uute autode liisinguperioodid hakkavad lõppema. Samal ajal kasvab nõudlus kasutatud autode järele, sest uute sõidukite hinnad on enam kui kolmandiku võrra kõrgemad kui eelmisel kümnendil. Bensiini- ja diiselmootoriga mudelite vastu püsib kasutatud autode turul endiselt tugev huvi, hoolimata sellest, et uusi autosid ostetakse valdavalt hübriidajamiga.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (7)