“Tunnistan üles. Ma jälgin oma eksi asju siiani. Seda sama eksi, kellega läksime lahku viis aastat tagasi. Kaks soengumuutust ja vähemalt kümme uue mina perioodi tagasi. Ma ei tee midagi kahtlast. Lihtsalt noh, kogemata satun ta profiilile umbes sama tihti kui külmkapi juurde mõtlema, kas midagi on vahepeal tekkinud,” alustab Merili kirja.
“Miks? Ei ole aimugi. On see nostalgia, on see harjumus, on see professionaalne huvi tasuta meelelahutuse vastu? Kas ma peaksin lõpetama? Tõenäoliselt. Kas ma vajan ravi? Milleks see kõik vajalik on? Miks ma teda jälitan?” küsib ta nõu.
Maris Järva hakkas mõtlema, et viis aastat on ikka päris pikk aeg. Alari Kivisaar põrutas kohe seepeale, et viis aastat pole mingi aeg. “Viis aastat? Isegi vara on veel öelda, et saa üle,” muigas ta.
Maris Järva lisas, et tegemist ei pruugi olla tunnetega, vaid lihtsalt uudishimuga. Kivisaar nõustus ja tõi humoorika võrdluse: “Kui minu naine oleks minu eks, ma ka kogu aeg vahiks, mis ta teeb. Ja kas tal on uus? Ja kas see on ilusam kui mina?”
Kivisaar pakkus välja, et pidev jälgimine võib olla saanud harjumuseks, mida toidavad sotsiaalmeedia algoritmid. “Ma arvan, et Facebook näitab sulle ka teda, kui sa kogu aeg klikid tema peale. Ega ta loll ei ole, algoritm saab ju kohe aru,” selgitas Kivisaar.
Arutelu lõppes tõdemusega, et kuigi minevikus sorimine on inimlik, võib see takistada edasiliikumist. Siim Taba märkis tabavalt: “Ta ei lase lahti vanast ju, siis ei saa uus tulla.”
Istu teisipäeva hommikul Sky Plus Hommikuprogrammi pihitooli ja räägi, mis toimub sinu malbe kesta taga tegelikult.
Oma patte saad lunastada, sisestades oma mure veebivormis!