Kuraatori Mari Laanemetsa sõnul põimuvad 1979. aastal Eesti NSV riikliku kunstiinstituudi mööbli- ja ruumikujunduse eriala lõpetanud Kurismaa loomingus mitmed 20. sajandi Euroopa kunstisuunad: kontseptualism, sürrealism ja metafüüsiline maal, viidetega antiigile ning postmodernistlikule arhitektuurimõttele.
Kunstnikku on mõjutanud nii Tartu klassitsistlik linnaruum kui ka baltisaksa mõisakultuur ning tema tööd astuvad sageli dialoogi mineviku vormide ja kultuurimälu kihistustega. Keskset rolli Kurismaa loomingus mängib geomeetria. Siiski ei ole see kunstniku jaoks mitte niivõrd korrastav süsteem, kuivõrd poeetiline keel, mis on kujunenud humanistlike ideede kaudu. Geomeetria, kuldlõige ja sümmeetria ilmnevad Kurismaa maalides mitte kui kompositsioonivõtted, vaid kui tunnetuslikud vahendid.
Geomeetria ümbermõtestamisele osutab ka näituse pealkiri „Videviku geomeetria“ – kunstniku maalid tegutsevad videvikus, selles üleminekuhetkes, kus piirid hägustuvad ja uued tähendused võivad tasapisi ilmneda. Näitus kutsub suhestuma Mari Kurismaa meeldejääva visuaalse väljenduslaadi ja kontseptuaalse mõttemaailmaga, kus emotsionaalne tundlikkus põimub intellektuaalse sügavusega.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare