Eurostati andmetel oli leibkonna suuruse järgi kohandatud mediaanne netosissetulek ELis 2024. aastal 21 644 eurot. See näitab leibkonna kogutulu pärast maksude ja muude mahaarvamiste tasumist – summat, mis on leibkonnal kulutamiseks või säästmiseks.

Arvesse lähevad nii töötasud kui ka investeeringutest ja sotsiaaltoetustest saadav tulu, kirjutab Euronews.

Euroopa inimeste mediaanne aastane netosissetulek erineb haridustaseme järgi märgatavalt:

  • madala haridusega inimestel on see 17 517 eurot,

  • keskharidusega inimestel 21 401 eurot,

  • kõrgharidusega inimestel aga 29 490 eurot.

Seega teenivad ülikoolilõpetajad ELis ligi 40% rohkem kui keskharidusega inimesed ja pea 70% rohkem kui madala haridusega inimesed.

Eurostati andmete järgi teenivad kõrgharitud Eestis keskmisest haridustasemega inimestest 36% ja madala haridustasemega inimestest 57% rohkem.

Piirkondlikud trendid

Kõrghariduse ja keskhariduse taseme vaheline sissetulekute erinevus varieerub Euroopa riikides märgatavalt: Norras on see 9%, Türgis aga 62%.

Sissetulekute lõhe haridustasemete vahel joonistab välja piirkondliku mustri.

  • Suurim erinevus on Ida- ja Kagu-Euroopas. Lisaks Türgile (62%) ja Leedule (57%) Bulgaarias (48%) ja Lätis (44%). Nendes riikides annab ülikoolikraad märgatava sissetuleku eelise.

  • Põhjamaades ja mitmes Kesk-Euroopa riigis on haridusega seotud sissetulekute lõhe tunduvalt väiksem: Norras 9%, Rootsis 16% ja Taanis 19%.

  • Euroopa viie suurima majanduse puhul on vahe mõõdukas ning sarnane euroala keskmisele (31%): Itaalias ja Saksamaal 30%, Ühendkuningriigis 33% ning Prantsusmaal ja Hispaanias 34%.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada

Kommenteeri
Loe kommentaare