Venemaa tugevdab jõudsalt oma hübriidrünnaku võimekust Euroopas ja need muutuvad ohtlikumaks. Neile vastu astumiseks on vaja muuta ajale jalgu jäänud seadusi, aga teha ka koostööd teiste riikidega, sest näiteks Baltimaade mereväe võimekus on piiratud, leiab Kaitseuuringute Keskuse teadur Marek Kohv.
Venemaa hübriidrünnakute võimekus sai löögi 2022. aastal kui Euroopa riigid saatsid Vene diplomaatide nimede all tegutsenud luurajad riigist välja. Nüüd on Venemaa asunud jõudsalt oma võimekust taastama ja kasutab ka uusi taktikaid, ütles Kaitseuuringute Keskuse teadur Marek Kohv
“Venemaa värbab nüüd kriminaalse taustaga inimesi ja ka tavalisi inimesi sotsiaalmeedias,” ütles Kohv.
Kohvi sõnul on tihti selliselt värvatud inimeste tekitatud kahju oluliselt suurem kui varem luurajate tehtud kahju.
“Nendel inimestel puudub enamasti spetsiifiline väljaõpe tulirelvade ja lõhkeainete kasutamiseks. Kui inimesed, kellel puudub teadmine lõhkeainetest, süütavad mingisuguseid objekte põlema, siis võib kahju tsiviilelanikele, hukkumine ja vigastused olla oluliselt suuremad,” sõnas Kohv.
Ta toob välja veel teisegi probleemi: “Väga-väga tihti need värvatud isikud tegelikult ei tea, et nad töötavad Venemaa luureteenistuste heaks ja sellisel juhul võib ka kohtuprotsess olla keerulisem, sest ei pruugi olla võimalik tõestada ühendust Vene eriteenistustega.”
Praegu on Eestil siiski juba paremad võimalused selliste rünnakute tõkestamiseks.
“Kaitsepolitsei töövaldkonnas on muudetud seadust, nii et on võimalik karistada inimest ka tahtluse eest Venemaa eriteenistustega koostööd teha. Varem oli vaja see koostöö ära tõestada, aga nüüd piisab ka sellest, kui on see tahtlus olemas. See on minu arvates oluline muutus,” lausus Kohv.
Kaitseuuringute Keskuse teaduri Igor Gretzki sõnul tugevdab Venemaa tõenäoliselt algaval aastal oma hübriidrünnakuid ja kasutab kõiki vahendeid, et õhutada konflikte ja lõhesid Ukrainat toetavates riikides. Õnneks tajuvad Euroopa riigid tema hinnangul nüüd märgatavalt paremini Venemaalt lähtuvaid ohte. Kui veel aasta algul oli ennekuulmatu, et keegi soovitab riigi õhuruumi tungivad lennukid alla tulistada, siis nüüd seda enam ei välistata, tõi ta näite.
“Ohtude tajumine on põhiline, sest Venemaa teab väga hästi, et teatud osa Euroopa poliitilisest ladvikust kardab eskalatsiooni, kuna Venemaa on tuumariik jne. Putin on sellest selgelt teadlik ja ta kasutab seda ära. Seega tõstab ta pidevalt panuseid. Ma ennustan, et järgmisel aastal kuuleme Venemaalt rohkem tuumašantaaži-sõnumeid. Seda on Venemaa võimud äärmuslikes olukordades alati teinud, püüdes initsiatiivi enda kätte haarata,” rääkis Gretski.
Marek Kohv märkis, et viimasel ajal on tulnud murettekitavaid teateid, et Venemaa jälgib ja kaardistab ka mitmesuguseid elutähtsa taristu objekte Euroopas.
“Me räägime raudteedest, sildadest. Kui vaadata ajalukku, Külma sõja aega ja Nõukogude Liidu sabotaaži-doktriini, siis need paralleelid on väga silmatorkavad,” sõnas Kohv.
Veealuse elutähtsa taristu paremaks kaitsmiseks on Kohvi sõnul vaja nüüdisajastada rahvusvahelisi kokkuleppeid ja teha koostööd teiste riikidega.
“Seadustik, mis reguleerib rahvusvahelisi veesid, on ajast ja arust. See ei ole mõeldud sellistele tegevustele reageerimiseks. Oluline on ka see, et kõik Läänemere äärsed riigid sünkroniseeriksid ja muudaks oma seadusi. Me peame tegema ka väga tihedalt koostööd füüsiliseks reageerimiseks, sest nii Eesti kui Balti riikide mereväe võimekus on piiratum, kui on teistel Läänemere riikidel,” märkis Marek Kohv.