Teoloogia nooremteadur ja üks piibli uue eestikeelse tõlkega tegelejatest Rahel Toomik rääkis Vikerraadio aastalõpusaates “Lõpp hea, kõik hea”, et piibel puudutab tänapäeva ühiskonda enam, kui seda ollakse valmis tunnistama.
Tartu ülikooli usuteaduskonna töörühm alustas sel aastal tööd uue eestikeelse piiblitõlkega. Töörühma eesmärk on piibel tõlkida kümne aastaga. Seda, et tegemist on suure väljakutsega, on Toomiku sõnul talle palju öelda, kuid ta usub, et seesuguste suurte tükkidega tuleb lihtsalt otsast alustada ja mitte liiga kauaks mõtlema ja muretsema jääda.
“Kui sa jääd istuma, siis keegi ei julgeks mitte kunagi ja siis meil ei oleks mitte ühtegi piiblitõlget. Aga kui sa hakkad lihtsalt pihta, teed ühe salmi kaupa, siis ühel hetkel sul ongi see tõlge. Nii ongi,” usub ta.
Viimati andis Eesti piibliselts peale Eesti riigi taastamist uue tõlke välja 1997. aastal. Sellest eelmine tõlge oli 1968. aastal väliseestlaste välja antud piibel. Uue tõlke ettevalmistamist alustati 2000. aastatel.
Toomik selgitas, et piiblit on oluline pidevalt ajas uuesti tõlkida seetõttu, et ka uued põlvkonnad kirja pandust päriselt aru saaksid. Tema sõnul mängib piibli puhul põlvkondade keelekasutuse vahe palju suuremat rolli kui näiteks ilukirjanduses.
“Tammsaaret lugeda pole ju mingit probleemi, aga seda 90-ndate nägemuse järgi Uut Testamenti on kohati juba üsna keeruline lugeda. Sa pead sõnumi edastama nii selgelt kui vähegi võimalik ja seal see vananev keel seab oma takistused. Aga 90-ndad on veel hea variant. Meie piiblis on ka märkimisväärselt vanemaid osi ja nendega on kohati üsna keeruline,” tõi ta välja.
Seda, millised sõnad uuesti tõlgitud piiblist kindlasti välja jäävad, ei taha Toomik veel öelda, sest piibli tõlkimine on tiimitöö ja kõik sõltub läbirääkimistest. “Piiblitõlkest on midagi palju keerulisem välja võtta, kui sinna midagi uut sisse panna.”
Küll aga on ta märganud, et mitmed tõlkijad eelistavad näiteks ümberütlemist mitte kasutada. “Et kui on olemas töötav võõrsõna, mis puudutab täpselt seda kontseptsiooni, siis pigem on tunne, et läheb see käiku. Me üritame mitte öelda eesti keeles ümber midagi, mida tegelikult on võimalik Sõnaveebist järele vaadata,” lausus ta.
Seda, et lugejad ei suuda piiblist sisuliselt aru saada, tuleb tõlkija sõnul palju ette. Konteksti mõistmise lihtsustamiseks on tõlkimistoimkond veeretanud mõtet luua lugemisabi.
“See ei puudutaks ainult seda, kuidas teisendada mõõtühikuid või millised on antiikmaailma kaardid, vaid seda, kuidas suhtuda sellesse, mis selles raamatus toimub, kuidas saada aru keerulistest kohtadest, et oleks näiteks sissejuhatus. Aga sellega on selles mõttes keeruline, et me ei ürita teha konfessionaalset piiblit – see tähendab piiblit, mis kõnetaks ainult protestante, katoliiklasi, õigeusklikke,” rääkis Toomik.
“Aga see on võib-olla natukene optimistlik püüdlus, et üks raamatute kogum, mida on piisavalt palju ja mis on piisavalt sisukas, 2000 aastat, miljardid inimesed tegelevad selle tõlgendamisega, et meie suudaks kirjutada sellise sissejuhatuse, mis sada protsenti kõik ära lahendab. Seda vist ei saa kahjuks,” lisas ta.
Toomik usub, et piibel kõnetab meie ühiskonda rohkem, kui tahetakse tunnistada.
“Just selles mõttes, et mulle paistab Eesti meelelaad suuresti hästi antagonistlik või et on otsustatud, et see ei meeldi ja see ei sobi – mis on paljudel juhtudel täiesti õigustatud, sest piiblis on ka väga inetuid kohti, praeguse moraalse arusaama järgi täiesti vastuvõetamatuid kohti, kõik on arusaadav –, aga sealjuures tundub, et lihtsalt selja pööramine ja ütlemine, et ma ei taha sellest midagi teada, ei ole kõige jätkusuutlikum variant. Meeldib või ei meeldi, see puudutab meid,” lausus ta.
“Minu meelest on üks küpsuse saavutamise kõige huvitavamaid osi see, et inimene suudab tegeleda sellega, mis talle ei meeldi. Ta ei jää selle esimese tunde juurde, et vastik, ma ei taha, vaid ta mõtleb, et miks ma ei taha, kas ma oskan sõnastada, mis mulle selle juures ei meeldi, kas ma oskan sellest ennast natukene edasi mõelda.”
Toomik usub, et kümne aasta pärast ilmuv uus piiblitõlge publikuta ei jää. “Mind on ikkagi üllatanud see, kui väga see huvitab, ja eriti just selliseid ringkondi, kust ma ei oodanud seda. Praegu tundub, et kui me jätkame samasuguse turunduskampaaniaga – paraku meie langenud maailmas tuleb seda ka teha –, siis täitsa võib juhtuda midagi huvitavat,” muigas ta.