Kutsealuste tervis on kaitseväe vaatest murettekitavalt halb ning umbes pooled neist, keda tervislikel põhjustel ajateenistusse ei võeta, on vaimsete probleemidega, ütles kaitseressursside ameti (KRA) peadirektor Anu Rannaveski.
“Väga kiita ei ole,” ütles Rannaveski ajakirjas Sõdur avaldatud usutluses vastuseks küsimusele, milline on meie ajateenijate tervislik seis. “Umbes pooled kutsealustest läbivad kohe terviseseisundi hindamise ja vastavad kehtestatud terviseseisundi nõuetele, et kaitseväes hakkama saada ja endale mitte liiga teha. Ülejäänud ehk üks neljandik on need, kes automaatselt ei sobi ja viimase neljandiku puhul me kaalume, kas anda neile ajapikendust, ka mingiks tervisehäire raviks, või jõuame järeldusele, kummale poole nad lõpuks jäävad – kas vastavad nõuetele või ei vasta,” selgitas Eesti kaitseväe inimvaraga tegeleva ameti juht.
“Nendest, kes tervisenõuetele ei vasta, on pooled psüühika- ja käitumishäiretega. Need on kohanemis- ja ärevushäired, depressioon jne,” jätkas Rannaveski.
Tema sõnul võetakse ajateenistusse ka neid, kellel on kergemad häired, mis alluvad hästi ravile, kuna kaitseväes on sellistele inimestele toeks nii sotsiaaltöötajad kui psühholoogid.
“Kõige suurem murekoht on siiski noorte meeste ja reservväelaste tervis,” tõdes KRA peadirektor. “Ainult üks kolmandik noortest teeb ära üldfüüsilised katsed ajateenistusse tulles. See on suurem probleem kogu kaitseväes ja ilmselt ka ühiskonnas,” lisas ta.
Rannaveski sõnul on KRA tervisenõudeid peaaegu iga aasta uuendanud meditsiini arenemise tõttu.
“Mingil ajal sobivate protsent kasvab, aga siis jälle kahaneb. Praegused tervisenõuded on eeskätt seotud sellega, et nad oleksid funktsioonipõhised. Kui sa tuled oma tavaeluga normaalselt toime, siis saad ka ajateenistuses hakkama,” rääkis ta.
Rannaveski rääkis intervjuus ka sellest, et 2026. aastal tehakse ajateenistusse võtmisel vaheaasta, mille jooksul võetakse tavapärase umbes 4000 ajateenija asemel kaitseväkke ainult 1200 noort. Samuti muutub ajateenistusse võtmise aeg – kui varem võeti kaitseväkke jaanuaris, juulis ja oktoobris, siis edaspidi ainult talvel ja suvel.
ERR kirjutas eelmisel nädalal, et kaitseministeerium algatas ministri määruse muutmise, millega lükatakse ajateenistusse võtmise tähtajad viie nädala võrra edasi, et need sobiks paremini õppuritele ning see tähendaks, et edaspidi hakkaks ajateenistusse võtmine käima veebruari teises pooles ja augusti keskel.