Veetilgad võivad uuristada kivisse augu ja vihmasajud võivad mäestiku tasaseks teha. Vee toime on aeglane, aga järjekindel.
Nüüd on teadlased avastanud, et vihmapiisa pinnast erodeeriv toime jätkub ka pärast seda, kui piisk on suure hooga langenud ja pinnasega põrkunud.
Ameerika ja Šveitsi teadlased on teada saanud, et veetilga edasisel kulgemisega mööda nõlva alla võib kaasneda palju rohkem erosiooni kui langemise löögist enesest tulenebki.
Bertil Trottet Pennsylvania Ülikoolist ja Lausanne’i Ülikoolist märkas koos tähelepanelike kolleegidega, et Šveitsi mäenõlvule langenud vihmapiisad kattusid allapoole veeredes liivaterakeste kihiga.
Teadlased filmisid seda loodusnähtust ja tegid pärast ka laboris järele. Laboris seadsid nad üles 120 sentimeetri pikkuse kaldpinna, mille katsid peene liivaga. Pinna kalle oli 30 kraadi.
Teadlased panid tähele, et liivasele kaldpinnale piserdatud veepiisad moodustasid liivateradega kattudes erisuguseid kujundeid, olenevalt tingimustest.
Selgus ka, et langemise järgsel veeremisel liigutasid tilgad kuni kümme korda rohkem liiva kui algsel langemisel.
Täpsel vaatlusel sedastasid teadlased, et algselt peaaegu kerajad tilgad kipuvad tihtilugu võtma kahte omapärast kuju.
Esimest nimetavad teadlased Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes maapähkli kujuks, teist aga sõõriku kujuks. Esimest võiks teisisõnu nimetada ka hantliks, sest ta on piklik ja kahe ümarama otsa vahel ristläbimõõdult kitsam.
Teist tüüpkuju võiks vabalt nimetada ka rõngaks, sest tal on keskel auk.
Sõõriku kujulised liivased veetilgad. Autor/allikas: Penn GEFLOW Lab
Maapähkli ehk hantli kujulised tilgad kujunevad väiksemal kiirusel kulgevatest ümartilkadest ja liiv püsib neil pinnal. Liiva koguneb neile tavaliselt kuni teatud hulgani ja siis enam mitte.
Sõõriku või rõnga kujulised tilgad lasevad liivateri ka oma pinnaalusesse sisemusse, mistõttu nad lähevad tihedamaks ja läbipaistmatumaks.
Kaldpinnal veerevad liivased veetilgad on tõepoolest veidrad, kuid nende uurimisel on ikka ka tegelikku tähtsust.
Nende omadusi saab nüüd arvesse võtta pinnaseerosiooni arvutimudelites, nii et need vastavad veelgi paremini tegelikkusele, ja sellest võidab muu hulgas näiteks maastikukaitse.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.