Sclerosis multiplex’i ehk hulgiskleroosi on kahte tüüpi, osutab uus rahvusvaheline uuring. Tehisaru toel tehtud avastus võib viia tulevikus patsientide täpsema ja sobivama ravini.
Multiskleroosiga (MS) elab üle maailma miljoneid inimesi. Praegu määratakse neile ravi eeskätt sümptomite põhjal. See aga tähendab, et ravi ei pruugi alati toimida, sest see ei arvesta piisavalt patsiendi ega tema haiguse bioloogiliste iseärasustega. Nüüd tuvastas University College Londoni teadlaste juhitud töörühm, et bioloogilises mõttes jaguneb MS kaheks haruks, vahendab The Guardian.
Üks valk määrab palju
Uuringu autorid vaatasid läbi 600 patsiendi vereproovid. Lisaks võtsid nad appi tehisaru ja magnetresonantstomograafilise (MRT) aju-uuringu. Esmalt mõõtsid nad patsientide veres leiduva spetsiifilise valgu – neurofilamendi kergahela (sNfL) – taset. See valk toimib biomarkerina, mis võib viidata närvirakkude kahjustustele juba varajases staadiumis ja anda aimu, kui aktiivselt haigus kehas toimetab.
Järgmiseks söötis töörühm vereproovide koostise andmed ja patsientide ajust tehtud ülesvõtted SuStaIn-nimelisele masinõppe mudelile. Tehisaru antud tulemustest ilmnes, et multiskleroos jaguneb selgelt kaheks: varajase sNfL-i ja hilise sNfL-i tüübiks.
Esimese tüübi korral leidus sNfL valku patsientide veres rohkelt juba haiguse varajases staadiumis. Ühtlasi oli selle tüübi patsientidel näha ajus mõhnkehas kahjustusi ja samuti tekkisid neil kiiremini uued ajukahjustuskolded. Teadlaste hinnangul viitab see haiguse agressiivsemale ja aktiivsemale vormile.
Teise tüübi patsientidel täheldasid aju kudede kõhetumist sellistes piirkondades nagu limbilises koores ja sügaval paiknevas hallaines. Alles seejärel suurenes nende veres sNfL valgu sisaldus. Töörühma sõnul paistab sellist tüüpi MS kulgevat aeglasemalt ja põhjustavat silmnähtavat kahju hiljem.
Praegusest isiklikum ravi?
Uuringu autorite sõnul aitab nende leid arstidel edaspidi paremini aru saada, milliseid patsiente millised tüsistused rohkem ohustavad. Seeläbi saaksid arstid multiskleroosi ravi määrates arvestada tulevikus rohkem patsientide eripäradega.
Uuringu juhtivautori ja University College Londoni teaduri Arman Eshaghi sõnul pole MS üks kindlapiiriline haigus. Praegused MS-i liigitussüsteemid ei kirjelda tema hinnangul haigusest tingitud koemuutusi piisavalt hästi. Koos kolleegidega kirjeldas ta nüüd enda sõnul esimest korda haigusel kahte selgesti eristuvat bioloogilist mustrit.
Eshaghi sõnul saaks tehisaru tööriista abil teha edaspidi iga patsiendi puhul kindlaks, millist tüüpi multiskleroos kellelgi on. See tähendaks, et varajase sNfL-i tüüpi haigusega patsiendid peaksid saama tõhusamat ravi ja arstid nende käekäiku hoolsamalt jälgima. Seevastu hilise sNfL-i tüüpi haigusega patsientidele võiks pakkuda teistsugust ravi: näiteks ajurakke kaitsvaid n-ö rätsepatööna sihitud teraapiaid.
Praegu on multiskleroosi ägenemistega patsientidele saadaval paarkümmend ravivõimalust. Ehkki esimesed pääsukesed on olemas ka süveneva haigusega patsientide raviks, on võimalusi selles vallas veel vähe.
Uuringuga mitte seotud heategevusorganisatsiooni MS Society kõneisiku Caitlin Astbury sõnul aitab haiguse parem mõistmine tõenäolisemalt patsientidel selle progresseerumisele pidurit tõmmata. Uuring lisab kaalu üha enam levivale seisukohale, et hulgiskleroosi kirjeldades tuleks loobuda senistest liigitustest nagu “ägenemistega kulgev” või “progresseeruv”. Selle asemel tuleks liikuda mõistete suunas, mis peegeldavad haiguse tegelikku bioloogilist olemust.
Uuring avaldati ajakirjas Brain.