31. detsember 2025 kell 11:00

Eesti keskmine palk langes kullas mõõdetuna madalaima tasemeni alates 1995. aastast. See peegeldab nii Eesti kui ka Euroopa majandusprobleeme ning euro ostujõu langust, kirjutab Tavidi majandusanalüütik Mait Kraun.

 

Keskmine palk kullas mõõdetuna on heaks verstapostiks, mille järgi hinnata Eesti majanduse käekäiku ja ühiskonna jõukust. Kui me suudame pikema perioodi vältel suurendada sissetulekuid kulla hinnatõusust kiiremini, siis võib öelda, et meil läheb hästi. Kui on vastupidi, siis meil nii hästi ei lähe.

Eesti keskmine palk jõudis selle aasta septembris 2103 euroni. Viimase kolme aasta jooksul on keskmine palk kasvanud umbes 28 protsendi võrra. Kümne aastaga on keskmine palk enam kui kahekordistunud.

Kui vaadata aga seda, kuidas on keskmine palk muutunud kullas mõõdetuna, siis on olukord märgatavalt kehvem. Keskmine palk on kullauntsides mõõdetuna langenud juba kolmandat aastat järjest. Tõsi, viimased kolm aastat on olnud kulla jaoks ka erakordselt head ning kulla hind on ka ise kiiresti tõusnud, kuid suurt pilti see väga palju ei muuda.

Kui vaadata pikemat ajahorisonti, mis tasandab lühiajalised hinnaliikumised, siis ei joonistu ka sellest midagi positiivset. Nimelt on keskmine palk kullas mõõdetuna kukkunud madalaima tasemeni alates 1995. aastast.

Oma rekordi saavutas keskmine palk kullas mõõdetuna 2004. aastal, mil see oli 1,46 untsi kulda. Eelmine suurem langus toimus pärast 2008. aasta majanduskriisi, mil keskmine palk kukkus mõne aasta jooksul ca 1,3 untsi pealt 0,7 untsi peale.

Tänaseks saab keskimise palga eest osta 0,6 untsi kulda ehk siis kullas mõõdetuna on keskmine palk 0,6 untsi. Veel aasta tagasi oli see näitaja 0,9 untsi.

 

 

Kulla hind peegeldab euro langust

Kulla hinnatõus peegeldab suuresti valuutade ostujõu langust ning majanduste üldist seisu. Sellel kümnendil (alates 2020. aasta algusest) on kulla hind tõusnud eurodes 175 protsenti, mis näitab, et pärast koroonakriisi on Euroopa rahanduse ning majanduse seis olnud üldiselt kehv. Eestis on olukord olnud isegi suhteliselt kehvem kui ülejäänud Euroopas. Kohalik majandus langes vahepeal mitu aastat järjest. Keskmise palga langus kullas mõõdetuna just seda olukorda peegeldabki.

Eestlaste ostujõudu on sellel kümnendil söönud eelkõige inflatsioon, mille aastane tempo ulatus 2022. aastal vahepeal 25 protsendini. Need inimesed, kes on sellel perioodil varasid kulda paigutanud, on ennast ostujõu languse vastu edukalt kaitsnud.

Kulla hind on viimastel aastatel kiiresti tõusnud, sest riigivõlgade tasemed on suurimad alates teisest maailmasõjast, Euroopa riikide eelarved on sügavas miinuses, rahvastik vananeb ning geopoliitilised pinged süvenevad.

 

Mait Kraun

 

Allikas: Tavid.ee