Antarktika – kas rahuleping peab vastu kaevandamishuvidele?
Kui Arktika on peamiselt ookean, siis Antarktika on manner, mida kaitseb 1961. aastal jõustunud leping, mis määratleb selle rahumeelse koostöö piirkonnaks. 1991. aasta Madridi protokoll keelustab seal igasuguse maavarade kaevandamise kuni 2048. aastani.
«Suurim mure on see, kas see leping peab ja kui kaua see peab,» nentis Lukk. «On teada, et venelased on teinud seal kõvasti uurimistööd ja väidetavalt avastanud nafta- ja gaasimaardlaid, mille maht on kordades suurem kui näiteks Põhjamerest kaevandatu.»
Küsimus ressurssidest ei piirdu vaid maapõuega. Ka kalavarud on muutumas pingete allikaks, eriti kuna Venemaa ja Hiina on blokeerinud uute merekaitsealade loomist Antarktika ümber.
Kliimakonverentsi tulemused – klaas pooltühi või pooltäis?
Samal ajal kui polaaraladel pinged kasvavad, üritatakse ülemaailmselt kliima soojenemist pidurdada. Välisministeeriumi kliima- ja energiapoliitika erisaadik Katrin Saarsalu- Layachi selgitas, et hiljuti Brasiilias toimunud rahvusvaheline kliimakonverents (COP) andis vastakaid tulemusi.
«Meie näeme seda ikkagi pooltäis klaasina, kuigi tahtsime enamat,» ütles Saarsalu- Layachi. Konverentsi suurimaks väljakutseks oli fossiilkütustest väljumise kokkulepe. Kuigi lõppdokumenti ei saadud nii tugevat sõnastust, kui Euroopa Liit lootis, tekkis enam kui 80 riigist koosnev «tahtekoalitsioon», mis hakkab iseseisvalt välja töötama teekaarti fossiilkütuste kasutamise lõpetamiseks.
Saarsalu- Layachi sõnul tegi olukorra keeruliseks mitme suurriigi hoiak. Näiteks ei osalenud läbirääkimistel Ameerika Ühendriigid ning suurimad saastajad nagu Saudi Araabia ja India ei esitanud piisavalt ambitsioonikaid plaane.