Mööduv 2025. aasta on selles mõttes erakordne, et Ameerika on teinud kannapöörde. Euroopa on veel suuresti hämmelduses, teadmata, kas hakata vastu või järgida eeskuju.
Samal ajal käib Ukrainas sõda, mille tulemusest sõltub Euroopa saatus, ja seda palju varem, kui mistahes kliimamuutus võiks samaväärseks ohuks kujuneda. Nii oleme oma CO2 kvootidega nagu sportlane, kes on läinud võistlema, gaasimask peas.
Teine sama põhimõtteline teema on sündimus. Eestis on sündimus olnud järsus languses neli aastat järjest. Küll on selle põhjuseid nähtud koroonakriisi järelmõjus, küll sõja põhjustatud määramatuses. Millele lisanduvad üha suurenenud kulud laste kasvatamisele tänapäeva maailmas. Probleem on väga mitmetahuline.
Ka on laste saamisest kujunenud väärtusküsimus, mis on vaidlused sel teemal muutnud vägagi teravaks. Neist vaidlustest ei ole aga kuhugi pääsu. Vähegi pikemas perspektiivis pole millelgi mõtet, kui meie siin (ja teised Euroopas) oma rahva kestlikkust turgutada ei suuda. On täiesti vältimatu, et suudaksime hakata järgmisel aastal otsima rahvastikupoliitikas samasugust erakonnaülest konsensust, nagu on kaitsepoliitikas.
Kuid rahvastik ei ole vaid sündimuse temaatika, selle varjuküljel on rändepoliitika. Ka see on väärtusküsimus. Juba mitu viimast aasta näitavad, kuidas sisserändest tingitud probleemid on nihkunud poliitilise võitluse keskseks teemaks Lääne-Euroopas. See teema jääb poliitiliste vaidluste keskmesse ka järgmisel aastal niihästi Eestis kui ka Euroopa Liidus.
Sageli armastatakse öelda, et kultuurisõda ja väärtusküsimused on meile imporditud Ameerikast. Samas on rohepööre ja mitmekultuurilisus aastakümneid olnud nii Euroopa Liidu kui ka USA ja teiste lääneriikide poliitiliseks peavooluks, osaks lääne väärtussüsteemist. Mööduv 2025. aasta on selles mõttes erakordne, et Ameerika on teinud kannapöörde. Euroopa on veel suuresti hämmelduses, teadmata, kas hakata vastu või järgida eeskuju.
Need küsimused hakkavad suure tõenäosusega kujundama 2026. aasta poliitilist palet ja ka Eestil tuleb siin leida oma tee, mis on parim just meie oma rahva kestlikkuse ja õitsengu seisukohalt.