Kuu aega Eesti Kontserti juhtinud Eha Pank plaanib oma visiooni asutuse juhtimisel ellu viima hakata järk-järgult alates sellest aastast, kuid suured reformid nõuavad pikemat sisseelamist.
“See kuu aega on läinud väga kiiresti, muljed on väga head ja ülipõnev on olnud,” rääkis Eha Pank, kes on Eesti Kontserdi juhatuse liikme ametis alates 24. novembrist. Ta on jõudnud tutvuda ka Pärnu ja Vanemuise kontserdimajadega, mis on Panga sõnul hästi hoitud ja heas seisus.
Uude ametisse kandideerides oli tal ka oma visioon, mida selles rollis teha, kuid liiga detailselt ta sellest veel rääkida ei taha.
“Väikseid muutusi hakkan arvatavasti uuest aastast sisse viima, aga ma ei ütleks praegu ühtegi konkreetset asja, sest need tulevad elu käigus. Ütlesin kohe, et võtan endale kõigepealt aega sisseelamiseks. Üks osa visioonist oligi tutvuda majadega ja saada aru, kuidas need praegu töötavad. Teine teema oli suurtoetaja leidmine, aga mulle tundub, et Eesti Kontserdil on praegu toetajatega päris hästi, nii et võib-olla see ei ole kõige esimene asi, mida tegema hakata,” rääkis Pank.
Ta hindas, et Eesti Kontserdi tegevustest tervikpildi ettesaamiseks kulubki terve aasta, et mõista, kuidas sünnib ja toimib üks hooaeg.
“Kõik tähtsad sündmused on vaja läbi teha, et saada aru, kas need vajavad muutmist või lihtsalt paremaks tegemist,” märkis Pank.
Tema eelkäija, seitse aastat Eesti Kontserti juhtinud Kertu Orro tõi lahkumise põhjusena esile sisulise koostöö puudumise ning väärtuste lahknemise nõukogu ja kultuuriministeeriumiga. Pank ütles, et tema suhtlus nõukoguga on olnud väga hea.
“Nemad ju mind siia valisid. Arvan, et kui esitasin oma visiooni, rääkisin värbamisprotsessis nende jaoks tõenäoliselt seda õiget keelt. Ma ei usu, et siin on ületamatuid raskusi selles, mida mõtleb Eesti Kontserdi tiim ja mida soovib nõukogu. Tutvun mõlema poole ootustega ja usun, et saame kuhugi keskpõrandale kokku,” kõneles Pank.
Teine pikaajaline mure Eesti Kontserdil on raha. Aastate jooksul on räägitud tegevuste koomale tõmbamisest ja vajadusest riigi toetust suurendada. Panga hinnangul ei ole Eesti Kontsert praegu halvas olukorras.
“Saan aru, et rasketel aegadel on tegevustoetust vähendatud, nii et see pole just palju suurenenud, aga kui eelarve on kinnitatud ja tegevustoetus olemas, saab tegevusi plaanida küll,” lausus Pank.
Erasektorist kultuuri toetamisel on potentsiaali
Rääkides Eha Panga algsest plaanist leida Eesti Kontserdile suurtoetaja, kirjeldas uus juht seda, mismoodi A. Le Coqi staadionile minnes on selgelt aru saada, et LHV on Eesti jalgpalli peatoetaja.
“Võib-olla need kategooriad on natuke erinevad, aga kultuuri toetamisel peaks erasektor olema julgem ja seda rohkem väärtustama. Mulle tundub, et eratoetus paistab spordis palju rohkem silma kui näiteks muusikas, teatris või kinos. Erasektor võiks olla julgem ja sihtasutused, kes toetust vajavad, võiksid samuti olla julgemad minna ja küsima,” tõdes Pank.
Erasektorist tulnuna leiab ta, et kui kultuuriasutus või kollektiiv soovib leida endale sponsorit, tuleks läheneda suhtumisega, et see on koostöö. Niisama lihtsalt ei tasu minna raha küsima.
“Erafirmal peab olema endal huvi kultuuri panustada ja seda väärtustada ning tema väärtused peavad kattuma sellega, mida meie pakume. Hästi lihtne on kuhugi korra anda, aga tegelikult võiks koostöö olla pikaajalisem ja et mõlemad pooled sellest võidaksid,” sõnas Pank.
Mis võiks olla ettevõtja huvi kultuuri toetada, sõltub selle sponsori enda arusaamadest. Majanduslikes terminites kultuuri otseselt mõõta ei saa, aga on muid väärtusi, tõdes Pank.
“See võib olla puhtalt valdkonna või mingi kollektiivi säilitamine, eriti kui see on regionaalne ja asub väljaspool Tallinna. Näiteks leida oma vallast või maakonnast mõni ettevõte. See tähendab kogukonnavaimu.”
Pank tõi näitena Eesti Kontserdi korraldatavad Saaremaa ooperipäevad, kuhu ka tema soovib leida tuge kohalikelt ettevõtetelt.
“Me toome sinna turistid ja see toob Saaremaale kasu,” lausus Pank.
Pank rõhutas, et kindlasti on kultuuri toetamisel erasektorist Eestis palju potentsiaali. Tal oli ka sõnum ettevõtjatele: “See on nagu kaitsetahte väljendus – kultuur on ju meie säilimise alus, nii et kultuuriga tuleb kindlasti edasi tegeleda ja seda toetada.”