Eesti ekspordi hinnakasv edestab analüütikute hinnangul tunduvalt naaberriikide oma. Paraku vähendab kiire ekspordi hinnakasv riigi majanduskasvu näitajat. Statistikaameti hinnangul nende arvutustes vigu pole, kuid võrdlus naabritega vajab põhjalikumat analüüsi.
Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai kirjutas sotsiaalmeedias, et kui meie lähiriikide ja Euroopa Liidu eksport tervikuna liigub sarnaselt, siis Eesti väljaveo hinnatase on paarkümmend protsenti kõrgemal. Sellise ekspordi hinnatõusuga on Eesti Euroopa Liidus konkurentsitult esimene, kirjutas Kattai.
Statistikameti hinnangul on ekspordi hinnakasv olnud kiire, kuid naabritega võrdluseks on vaja rohkem analüüse.
“Me oleme ise vaadanud, et peaks analüüsi tegema naabritega kokku, vaatama detailsemaid numbreid. Need üldised numbrid võib-olla jäävad ebaselgeks. Eesti puhul kaupade hinnad, mis eksporditakse-imporditakse, need me kogume valimiga ettevõtete käest, seal on mitu tuhat ettevõtet, kes vastavad. Eks see sõltub sellest, milliseid andmeid on mingis riigis võimalik kokku koguda, aga lõpuks ikkagi vaadatakse, et metoodikad oleksid võrreldava tulemusega,” lausus statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise juht Robert Müürsepp.
Eelarvenõukogu juht ja majandusekspert Peter Lõhmus ütles, et esmapilgul on nii kiiret hinnakasvu raske uskuda.
“Igal juhul võiks siin olla terve mõistuse filter vahel, mis võrdleb neid andmeid, mida meie statistika välja pakub, teiste riikide andmetega, ja kui seal on väga suured lahkuminekud, siis tuleks uurida veel lähemalt, mis neid lahkuminekuid ja erinevusi on põhjustanud. Esimese hooga ma ütleksin, et seda on väga raske uskuda,” lausus Lõhmus.
Kõrge ekspordi hinnakasv alandab SKP ehk sisemajanduse koguprodukti arvestuses majanduskasvu näitajat.
“SKP-sse läheb eksport kogustena ja kogust arvutatakse niimoodi, et eurodes jagatakse see hindadega läbi ja saadakse see kogus. Mida kõrgemad on hinnad, seda väiksemad on kogused. Matemaatiliselt niimoodi väljendub lõpuks. See jätab mulje, nagu SKP kasv oleks aeglasem. Aga seda järeldust on natuke vara teha,” ütles Uusküla.
Suvel ilmnes, et statistikaamet oli sunnitud parandama Eesti palgastatistikat. Septembris parandas amet tagantjärele varem avaldatud tööstustoodangu andmeid.
“See on siiski parem, kui ilma statistikata olla. Nüüd on lisaks sellele väikseid eksimusi olnud, aga need on kiirelt ära parandatud. Mis puudutab majanduskasvu, siis kindlasti läheb paar aastat mööda, enne kui kõige täpsema hinnangu saame. Ajaloost teame, et neid on ka korduvalt ümber hinnatud,” lausus Uusküla.