Registreeritud töötuid oli sel aastal Eestis vähem kui kahel eelneval aastal. Aasta alguses oli töötuna arvel 49,1 tuhat inimest ning detsembri viimaste päevade seisuga on registreeritud 44,7 tuhat. Kõige kõrgem oli töötute arv veebruari viimasel päeval (28.02) – 51 003 ja kõige madalam novembri alguses (03.11) – 42 133, teatas Töötukassa.
Aastaga on registreeritud töötute arv vähenenud 8,4%. Eestikeele mitteoskajate ja pikaajaliste töötute osakaal vähenes, samas kui noorte töötute ning naiste osakaal suurenes.
Registreeritud töötute arv on vähenenud kõikides maakondades, kõige enam Harjumaal, Pärnumaal, Tartumaal ja Ida-Virumaal.
Kuigi aasta ei ole veel päris läbi, võib öelda, et 2025. aastal oli töötuna arvel keskmiselt 46 tuhat inimest ja keskmine registreeritud töötuse määr oli 6,5%.
Võrreldes 2024. aasta keskmiste näitajatega registreeritud töötus langes (2024. aastal oli keskmine registreeritud töötute arv 50,3 tuhat ja registreeritud töötuse määr 7,1%).
Koondamise järgselt töötuna arvele tulnuid on sel aastal veidi vähem kui eelmisel aastal. Käesoleva aasta jaanuarist kuni novembri lõpuni arvele tulnud uutest töötutest 14% on viimaselt töökohalt koondatud. Enim on koondatuid arvele tulnud töötlevast tööstusest ning hulgi- ja jaekaubandusest. Võrreldes 2024. aastaga on töötleva tööstuse osakaal vähenenud ja hulgi- ning jaekaubanduse osakaal veidi suurenenud.
Kollektiivseid koondamisteateid on sel aastal esitatud vähem kui paaril eelmisel. Käesoleva aasta jaanuarist kuni novembri lõpuni on kollektiivsetest koondamistest teavitanud (teade 1) 92 tööandjat; kollektiivsed koondamised puudutavad ca 2,2 tuhandet töötajat. Võrdluseks – eelmise aasta 12 kuuga esitas kollektiivse koondamisteate (teade 1) 131 tööandjat ja koondamised puudutasid 3,1 tuhandet töötajat. Tegevusaladest on enim kollektiivseid koondamisi olnud töötlevas tööstuses ning hulgi- ja jaekaubanduse valdkonnas.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Värbamise koha pealt võib optimist öelda, et tööpakkumisi oli tänavu mullusest rohkem, pessimist aga, et kasv oli väike. Tegevusalade lõikes on märgata, et vabade töökohtade arv on sel aastal kasvanud ehituse ja töötleva tööstuse valdkonnas.
Keskmiselt on töötukassal sel aastal ühes kuus olnud vahendada veidi üle 8,5 tuhande vaba töökoha, eelmisel aastal oli vabu töökohti ühes kuus 8,1 tuhat. Endiselt on vabade töökohtade arv madalam kui koroonaeelsel ajal ehk aastatel 2018–2019.
Kui vaadata, kui kiiresti registreeritud töötud tööle liiguvad, siis on märgata, et võrreldes varasema aastaga on see aeg veidi lühenenud. Pooled inimestest, kes 2025. aastal tööle läksid, olid töötuna arvel vähem kui 122 päeva ning pooltel võttis tööle liikumine aega rohkem kui 122 päeva. 2024. aastal oli mediaankestus veidi pikem – 124 päeva.
Arvele tulekust kuue kuu jooksul liikus uutest töötutest tööle veidi alla poole (41%). Võrreldes eelmise aastaga on kuue kuu jooksul tööle liikunud uusi töötuid mõnevõrra rohkem.
Prognooside kohaselt majanduskasv järgmisel aastal kiireneb (RM: 2,5%, EP: 3,6%) ja töötus veidi väheneb (RM: 7,0%, EP: 6,6%). Ka registreeritud töötute arv järgmisel aastal veidi väheneb, langedes töötukassa prognoosi kohaselt keskmiselt 45,6 tuhande töötuni.