Lõppev aasta toob tõenäoliselt uue positiivse rekordi liikluses, kus hukkunute arv on viimaste aastakümnete väikseim.
Päev enne aasta lõppu saab öelda, et liiklusõnnetustes on tänavu surma saanud 44 inimest ning loodetavasti see arv enam ei muutu. Eelmisel aastal oli hukkunuid koguni poole rohkem – 69. Varasem positiivne rekord on aastast 2017, kui suri 48 inimest.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) liiklusjärelevalve juht Taavi Kirss ütles, et kõiki liiklejad tuleks 2025. aasta tulemuste eest kiita.
“Olukord on ikkagi väga palju paremaks läinud. Ei tohi muidugi ära sõnuda järgnevatele aastatele vaadates. Liiklusõnnetused kõikide liiklusõnnetuse liikides on langenud. Meie murekohaks on jäänud mootorratastega liiklusõnnetused, mis suvel eriti palju pead tõstsid. Kuigi ka seal oli hukkunute vaates langust, aga vigastada saanuid oli rohkem,” lausus Kirss.
Murekoht olid sel aastal ka jalakäijatega seotud õnnetused, mida arvuliselt oli küll vähem, kuid need olid võrreldes mullusega traagilisemad.
Transpordiameti juht Priit Sauk ütles, et kõige raskemaid õnnetusi oli 30 protsenti vähem, mis näitab liikluskultuuri paranemist.
“Ka joobes juhtidega õnnetuste arv ei ole kasvanud, vaid on veidi kahanenud. Kui paar aastat me rääkisime kergliikurite teemade olulisest kasvust, siis sellel aastal seda päris öelda ei saa,” lausus Sauk.
Sellel kuul valitsuses heaks kiidetud liiklusohutusprogramm aastani 2035 näeb ette, et perioodi lõpuks ei tohiks liikluses hukkuda üle 22 inimese.
“Aga kindlasti ma ei julge seda lubadust anda, et järgmisel aastal see arv algaks neljaga. 40 kuni 50 (hukkunu) kandis me oleme viimastel aastatel olnud. Kahjuks eelmisel aastal oli (hukkunuid) 69, sellest tahaks küll oluliselt parem olla,” ütles Sauk.
Riik omalt poolt panustaks liiklusohutuse parandamiseks esiteks turvalisema taristuga. See on nii 2+2 ja ka teiste maanteede rajamine kui ka liiklusohtlike kohtade likvideerimine.
“Teine pool on sõidukiiruste vähendamine, aga see ei tähenda lausalist vähendamist igal pool, vaid sellistel lõikudel, sellistel teedel, kus ongi ohtlikum kiiresti sõita. Ja kolmas teema on süstemaatiliste rikkujatega tegelemine,” lausus taristuminister Kuldar Leis.
Üle saja inimese hukkus viimati aastal 2011. Kui vaadata ajas pikemalt tagasi, on toimunud suured muutused. Aastal 2007 suri liikluses 196 inimest, 1991. aastal aga koguni 491 inimest.