Kaitseliitlane Klemens-Augustinus Kasemaa avaldas novembris raamatu, mis aitab tsiviilisikutel kriisideks valmistuda. Tema sõnul peaks igal inimesel olema isiklik tegevusplaan, sest enamik ei tea, mida teha pärast ohuteavituse saamist.
Novembris ilmus kaitseliitlase ja jahimehe Klemens-Augustinus Kasemaa raamat “Valmisolek vastupanuks. I osa (tänasest D-hetkeni)”, mida on nimetatud mahukaimaks eestikeelseks käsiraamatuks, mis keskendub tsiviilisikute ettevalmistusele enne võimalikke kriise.
Kasemaa sõnul on tegu osaga suuremast tervikust. “See on üks osa suuremast projektist, põhimõtteliselt terviklik juhendmaterjal vastupanu osutamiseks potentsiaalse sõjalise konflikti puhul. Esimene osa on natukene universaalsem, see puudutab ka muid kriise, näiteks kasvõi see tänane (intervjuu toimus 30. detsembril – toim) suur lumesadu,” selgitas ta.
Seni ei ole Eestis tsiviilelanikkonnale mõeldud samaväärset käsiraamatut olnud. “Eesti riigi ettevalmistusele paneks hindeks tubli neli, aga ei ole viis ning osa naabrite juures on paremini. Kindlasti on Poolas väga hea materjal, Ukrainas loomulikult, Skandinaavia riikidest Rootsis ja Norras. Eestis saab kindlasti paremini, ei ole kõiki asju.”
Kasemaa hinnangul ei tea enamik inimesi, mida kriisiolukorras tegelikult teha. “Ohuteavituse signaali on sügisel päris mitu korda testitud, aga mis edasi saab, seda ei teata,” märkis ta.
Tema sõnul püüab raamat muuta mõtteviisi, et iga inimene vastutaks ise oma valmisoleku eest. “Iga inimene peab enda jaoks ise läbi mõtlema, tegema oma plaani ja siis sõltuvalt ka, kas ta on kodus või tööl, peab see plaan olema mitmekülgne.”
“Kõigepealt peab aru saama sellest olukorrast, miks ohuteavitus tuli: kas see on järjekordne test või on päris oht, ja kui on päris oht, siis mis laadi oht. Sõltuvalt sellest ohust edasised tegevused ette võtta,” ütles Kasemaa. “Selles mõttes ei ole sellist universaalset võluvahendit, et iga inimene peab vaatama vastavalt oma võimalustele.”
Raamatu põhjal saab tema sõnul iga inimene või perekond koostada endale esmase tegevusplaani. “Seal on kaetud kõik vajalik. Ta kindlasti ei ole, arvestades mahtu ja suurust, ammendav,” ütles autor.
Kasemaa sõnul ei pea valmisoleks tähendama pidevat ärevust. “Minu arvamus ongi see, et tuleks võtta seda kui võimalust, et teha see enda plaan,” ütles ta. Tema hinnangul võib kriisideks valmistumine hõlmata ka igapäevaseid samme, näiteks füüsilise vormi parandamist. “Kasvõi see, et hakkan trenni tegema, et ma oleksin füüsiliselt paremas vormis olla.”