«Selle ala detailplaneeringu koostamine on erakordselt keeruline ja vastutusrikas ülesanne, sest iga otsus mõjutab nii kultuuripärandit, avalikku ruumi kui ka tulevaste põlvkondade suhet selle paigaga. Kuna iga eestlane võib õigusega seda paika enda omaks pidada, siis on meie kohustus tagada, et lauluväljaku alal saab laulupidude ning suurürituste korraldamisel kasutusele võtta kõige kaasaegsemad lahendused, kuid laulukaare kompleks on sealjuures kaitstud ja hoitud,» ütles lauluväljaku juhataja Urmo Saareoja.
Saareoja lisas, et detailplaneeringuni jõudmiseks tehti aastaid eeltööd ja eelnev ideekonkurss tõi lauluväljakule partneriks võidutöö «Kiigele» autorid arhitektuuribüroodest 3+1 ning Lootusprojekt.
«Lauluväljak ei ole lihtsalt üks maa-ala Tallinnas, vaid see on pühapaik, rahvuskultuuriline sümbol, mida tuleb välja tuua, hoogu veel juurde anda,» ütles arhitekt Ilmar Valdur arhitektuuribüroost 3+1 arhitektid. «Tegu on pea 36 hektariga pealinna keskmes, mida me ei mõtesta vaid paariks aastakümneks, vaid järgmiseks sajandiks. See on au ja väljakutse igale arhitektile ning planeerijale, kes saab selle tähendusliku paiga tulevikku oma panuse anda.»