Eesti on turvaline ja kaitstud riik. Ent kindlustunnet kasvatab ka teadmine, et kui olukord seda nõuab, siis oskame tegutseda õigesti.
Sel aastal on päästeametil oktoobris, elanikkonnakaitse kuul fookuses varjumine ja ohuteavitus. Pealtnäha tundub see enesestmõistetava teemana, ent Eesti inimesed ei kipu ohuolukorras sugugi ühtmoodi käituma. Kui aega on vähe ning ohus on elu või tervis (näiteks on juhtunud suurõnnetus ohtlike kemikaalidega, plahvatus, sõjaline rünnak või muu ootamatu olukord), võib viivitamine aga maksta elu.
Hiljuti viidi Eesti inimeste seas läbi uuring, milles küsiti inimeste käitumise kohta, kui nad kuulevad ohusireeni. Vaid 34% küsitletuist vastas, et nad varjuksid kohe lähimasse siseruumi ja otsiksid seejärel lisainfot – just nii, nagu kriisiolukorras tegutsema peab! Ülejäänud võivad aga end pahaaimamatult ohtu seada: osa otsiks esmalt infot, osa lahkuks asukohahoonest, et minna avalikku varjumiskohta ja osa ei teeks üldse midagi.
Kampaaniaga “Varjumiseks on 3 minutit – kuhu jõuad sina?” pannakse inimestele südamele, et varjumine peab toimuma kiiresti. Reaalses ohuolukorras võib aega varjumiseks olla isegi vähem. Kampaanias kasutusel olev ajaline mõõde aitab paremini mõista, et ohu korral ei ole aega otsida ideaalset lahendust, vaid tegutseda tuleb kohe. Ohuolukorras loeb iga sekund.
Varjumine pole keeruline, kuid see peab toimuma väga kiiresti. Kui kuuled sireene või oled saanud riigilt läbi EE-ALARMi korralduse varjuda, ära ignoreeri ohtu ning varju kohe! Püsi turvalises kohas, kuni tuleb teadaanne ohu möödumisest.