Eesti Ekspress kirjutas kolmapäeval, et kahe protsendi juurde langenud toetusega valitsuserakond Eesti 200 loodab järgmiste valimistega Eesti poliitikast kadumist vältida, panustades vastandumist otsides väärtuskonfliktidele ja kaalub nimevahetust. Järgmise aasta alguses kavatseb Eesti 200 esitleda manifesti, mis erakonna tuuma ja eesseisva väärtuskonflikti täpsemalt ära kirjeldab.

“Demokraatia rõõm seisneb selles, et inimesed valivad riigikokku enda esindajad. Selleks, et need esindajad inimesi esindaksid, on meil viieprotsendiline künnis. Riigikogu valimistel tähendab see seda, et esindatus on tõesti nii maalt kui linnast, idast kui läänest, Sõrvest ja saarest. See on väga hea süsteem, mis meil Eestis on. Selleks, et riigikogu valimistel viie protsendi künnist ületada on vaja toetust laiemalt kui ainult paarist omavalitsusest. See on jällegi täiesti geniaalne valimissüsteemi põhimõte, et riigikogus olevad inimesed saaksid tõesti rahvaesindajatena töötada,” rääkis Pakosta ERR-ile.

“Selleks, et seda esindatust saada, on sul on vaja, et erakonnana on sul igas omavalitsuses umbes kolm korda rohkem liikmeid, kui on selle omavalitsuse volikogu suurus. See on hea kontrollarv, millega vaadata, kas kandepind on olemas. See on ka põhjus, miks kõik Eesti erakonnad on mingisuguseid ühinemisprotsesse läbi teinud,” lausus ta.

Pakosta sõnul on ühinemisprotsessi võlu ka selles, et inimesed ei ole sageli kõikides asjades ühel meelel. “See on tegelikult väga positiivne, et inimestel on erinevaid arvamusi,” rõhutas ta.

“Mis nende erakondade ühinemisega Eestis alati on juhtunud – olen ka ise neid näinud –, on see, et vaadatakse programmid üle ja liigutakse natuke rohkem keskpõrandale kokku. See on Eesti inimestele väga hea, sest siis on sellel maailmavaatel või nendel seisukohtadel jälle natukene laiem kandepind,” ütles Pakosta.

“See on olnud nii ka teistes riikides: poliitikasse sisenemine toimub reeglina kuskilt kirglikust servast ja liigub siis aeglaselt mingisuguse laiema kandvusega keskpõranda poole kokku. Nii et see protsess tervikuna on normaalne, demokraatlik, valijatele väga kasulik ja hoiab demokraatiat käimas,” rääkis Pakosta.

Pakosta sõnul ei peagi ühinevad erakonnad vaadetelt sarnased olema. Eesti 200 jaoks aga valikut jagub.

“Need võimalused on tegelikult päris mitme erakonnaga olemas. Kui te vaatate seniseid ühinemisi, mis Eestis on toimunud, siis mitte kunagi ei toimu ühinemine suurest õnnest ja rõõmust, et “issand, kui tore, et me saame ühineda”. Vastupidi, see on alati osalistele väga valuline ja vaevaline protsess. Seda just põhjusel, et kaks ühinevat erakonda on alati erinevad – kui nad oleksid ühesugused, siis ei oleks seda teist erakonda vaja olnud. Tegemist on alati erinevate erakondadega,” rõhutas Pakosta.

Pakosta märkis, et kahe erakonna ühinemisel tekib uus kvaliteet ja uus läbimõtestatud programm, mis ei ole sama, mis oli eelmisel erakonnal üksinda. “See valem kehtib ükskõik mispidi ühinemine toimub. Täiesti selgelt saab välistada ühinemise EKRE-ga – see on selline populismi näide, millest ei ole kasu, ka riigimehelikult mõeldes. Kuigi ka EKRE-s on mõned väga toredad inimesed, aga üldine retoorika ei ole Eestile kasulik. Aga mina ütleksin niimoodi, et kogu muud spektrit saab täiesti rahulikult vaadata. Tulemus ja läbirääkimised sõltuvad ju sellest, mis on see soov ühinenud erakonnana saavutada,” lausus Pakosta.

Eesti 200 maailmavaade vajab täpsustamist

Eesti 200 reiting hakkas langema sisuliselt kohe pärast riigikogus töö alustamist. Viimati oli neil reiting üle 10 protsendi 2023. juulis. Seejärel on toetus kivina kukkunud, jõudes allapoole valimiskünnist alates 2024. aasta algusest. Kogu selle aja jooksul on Eesti 200 poliitikud üritanud leida viise toetuse tõstmiseks, peamiselt räägiti sellest, et sõnumid peaksid olema selgemad ja arusaadavamad. Suured ootused pandi Kristina Kallasele, kes 2024. aasta 31. augustil uuesti esimeheks valiti.

Pakosta sõnul ei ole erakond maailmavaatega piisavalt tegelenud.

“Minu arust me sellist maailmavaate poolt ei ole tegelikult vaadanud – vähemalt mina ei ole küll tähele pannud. Maailmavaate vaatamine ehk, mismoodi sinu otsused või need teod, mida sa teed, lähevad kokku selle maailmavaatega, mida sa edendad. Ega selles osas ei ole ühelgi erakonnal Eestis briljantset hiilgust näidata, aga paremini läheb nendel, kes on usutavad selles, mida nad räägivad, millesse nad usuvad ja mida nad samal ajal teevad,” rääkis Pakosta.

See on ka Pakosta sõnul põhjus, miks poliitikas toimub kogu aeg vahetus. “Mingil ajal on mingid erakonnad võimul ja siis lihtsalt olude tõttu või nende asjade tõttu, mis tuleb ära teha või otsustada, lähevad need asjad vastuollu sellega, mis on erakonna tuummaailmavaade. Siis tulevad opositsioonist uued jõud. Kui sa oled opositsioonis, siis sul lähevad alati jutt ja teod kokku. Siis need opositsiooni jõud toimetavad mõnda aega võimul, tekib samasugune olukord, et osasid asju tuleb teha ja see ei lähe võib-olla väga selgelt ja kristalselt kokku maailmavaatelise hoiakuga. Ja siis toimub jälle vahetus – seda on Eesti poliitikas kogu aeg toimunud. Aga sellist maailmavaatelist ümbervaatamist teevad kõik erakonnad aeg-ajalt,” rääkis Pakosta.

Pakosta sõnul olekski sellist maailmavaate täpsustamist vaja teha ka Eesti 200-s.

“Ma arvan küll, jah. See ei ole selge. Vahepeal on hirmsa hooga tööd vihutud teha, aga ei saa öelda, et kõik otsused, mis on tehtud, mõjuksid… Osad mõjuvad kindlasti ja ongi väga liberaalsed, aga võib-olla päris kõik ei ole. Seda praegu tööd tehakse. Meil on maailmavaate arutelud olnud üle Eesti viimastel nädalatel ja ma nimetaksin seda maailmavaate täpsustamiseks,” ütles Pakosta.

“Meil on lipukirjad eestimeelsus, liberaalsus ja uuendusmeelsus. Küsimus on, kas me saame nendest ühtemoodi aru,” lisas ta veel.

Pakosta sõnul tema Eesti 200 esimeheks kandideerida ei plaani.

Eutanaasia debatt

Paar nädalat tagasi tegi Margus Tsahkna ettepaneku korraldada eutanaasia teemal rahvahääletus. 

“Näiteks eutanaasia ei jäta külmaks ühtegi inimest,” ütles Tsahkna Eesti Ekspressis. “See on meie programmiline aluspõhimõte. Ja ma tean, et sotsid ja reform tulevad taha.”

ERR küsis Pakostalt, kas tegemist on populistliku teemapüstitusega eesmärgiga erakonna reitingut turgutada. Pakosta sõnul Tsahkna sellist üleskutset populismiks pidada ei saa.

“Eutanaasia teemaga on Eesti 200 programm tegelenud ja meil on olnud seisukoht, et tuleb tagada vajalik palliatiivravi ja elust peab saama väärikalt lahkuda. See hõlmab ka debatti selle üle, kas ja millisel moel eutanaasia võiks olla seadustatud. Küsimuse tõstatamine, kas see debatt võiks käia ka rahvahääletuse teel, ei ole populistlik,” ütles Pakosta.

“Mina isiklikult ei pea väga heaks mõtteks sellisel teemal rahvahääletust pidada. Riigikorralduslikus mõttes ei ole see minu maitse järgi hea mõte, kuigi seda on mujal maailmas tehtud. Selleks on paremaid debati viise. Aga samal ajal, selleks et seda debatti üleüldse elus hoida ja selle üle arutada, on väga mõistlik küsida, kas see võiks olla muuhulgas rahvahääletus,” lisas ta.

“Ma arvan, et ta ei teinud seda üleskutset selleks, et erakonna reitingut tõsta. Eutanaasia teema ei tõsta erakonna reitingut, sellest saame ju kõik väga hästi aru. See on teema, mis on ühiskonnas vajalik läbi arutada, aga see ei ole populaarsuse tõstmise teema. Surm ei ole kunagi populaarne teema,” lausus Pakosta.

Terras: mõne teise erakonnaga ühinemist ei peaks välistama

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, kes praegu Eesti 200 juhatusse ei kuulu, aga 2024. aasta augustis Kristina Kallase kõrval erakonna esimeheks kandideeris, ei soovinud praegu konkreetset visiooni erakonna tuleviku kohta jagada.

“Ma arutan enda nägemust kindlasti erakonnakaaslastega, aga see ei ole asi, mida ma tahan neile presenteerida meedia vahendusel,” ütles Terras ERR-ile.

“Ma arvan, et õige koht selliste mõtete arutamiseks on üldkogu eel, kus erakonna juhatuse ja esimehe kandidaadid esitavad oma programmi. Siis saavad erakonna liikmed ja ka laiem avalikkus otsustada. Erakonna liikmed lõpuks otsustavad, missuguse ideega edasi minna. Kes, kuidas ja millal seda teeb, seda me hetkel ei oska öelda,” lisas ta. 

Mitu Eesti 200 juhatuse liiget rääkisid Ekspressile, et erakonna juhi valimised tuleks tuua varasemaks ehk juunist kevade peale. Eesti 200 esimees Kristina Kallas ütles samas ajalehele, et kuuleb sellest esimest korda.

“See varasemaks toomine on juhatuse otsus, kas seal nähakse mingit mõtet. Mandaadi uuendamine enne riigikogu valimisi on kindlasti oluline – mida varem, seda rohkem on aega selle nimel tööd teha,” ütles selle kohta Terras.

ERR küsis Terraselt ka selle kohta, kas ta sooviks uuesti esimeheks kandideerida. “Ma ei ole Kristinaga (Kristina Kallasega – toim.) seda arutanud. Ta ei ole minuga rääkinud sellest, kas ma tahaksin kandideerida, ja mul otseselt sellist ambitsiooni ei ole. Aga olen kindlasti valmis Kristinaga arutama,” vastas Terras.

ERR küsis täpsustavalt, kas Terrassel on esimeheks kandideerimiseks vaja erakonna esimehe heakskiitu.

“Mina tema meeskonnaliikmena teeksin seda kindlasti vaid juhul, kui me oleme selles kokku leppinud,” ütles Terras.

Seda, kas Eesti 200 võiks mõne teise erakonnaga ühineda võib Terrase sõnul kaaluda. “Seda on kaalutud ja see vajaks läbimõtlemist. Kui sellest tundub olevat erakonnale kasu, siis ma kindlasti ei arva, et seda peaks välistama,” sõnas ta.

Ekspressi artiklis arutatakse ka erakonna nime muutmise üle. Poliitikud tunnistavad, et Eesti 200 bränd on pärast 2022. aasta edukaid valimisi tublisti rappida saanud. Pealegi ei tea suurem osa inimesi, miks erakond niisugust nime kannab, kirjutas Ekspress.

“Eesti 200 ei näita, kus me poliitilisel kaardil oleme,” sõnab Toomas Uibo.

“Mulle meeldib mõte, et meie erakonna nimes oleks sõna “liberaalne”,” lisab Kalev Stoicescu.

Terras aga pelgalt erakonna nime muutmises lahendust ei näe. “Eks see on üks mõte, mida on arutatud, aga seda võib teha, võib mitte teha. Ma arvan, et väljakutsed on pigem teistes kohtades. Brändiga saab tööd teha, aga sellel on mõtet siis, kui sul on mingi hoog sees,” ütles Terras.