Ukraina droonid tabasid sihtmärke kolmes Venemaa piirkonnas | Välismaa

Vastates küsimusele Hersoni oblasti Venemaa kontrolli all olevas osas asuvale hotellile tehtud droonirünnaku kohta, ütles Ukraina sõjaväe esindaja neljapäeval uudisteagentuurile Interfax-Ukraina, et Kiievi väed ründavad eranditult vaid Venemaa sõjalisi või energiaobjekte.

Kohalike ametnike teatel ründasid Ukraina droonid ööl vastu neljapäeva energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas. Ukraina sõjavägi kinnitas kolmest rünnakust kahe toimepanemist.

Lõuna-Venemaal asuvas Krasnodari krais tabasid droonirusud Ilski naftatöötlemistehast. Kohalike võimude sõnul keegi viga ei saanud, kuid puhkes tulekahju, mis hiljem kustutati.

Naftarikkas Tatarstanis, mis asub Ukrainast ligikaudu 1400 kilomeetri kaugusel, sai kuberneri teatel tabamuse Almetjevski linnas asuv energiahoidla. Ka seal suudeti puhkenud põleng kustutada.

Kolmas rünnak põhjustas tulekahju ühes tööstusettevõttes Ljudinovo linnas Kaluga oblastis, teatas kuberner Vjatšeslav Šapša.

Ukraina sõjavägi kinnitas ametlikus teadaandes rünnakuid Krasnodari ja Tatarstani objektidele. Kiiev on viimastel kuudel tihendanud lööke Venemaa energiataristule, eesmärgiga lõigata ära Moskva sõjategevuse rahastusallikad. 

Ukraina sõjaväeluure lavastas Vene Vabatahtlike Korpuse komandöri Deniss Kapustini surma ja sai kätte Vene eriteenistuste poolt tema eest välja pandud pearaha, teatas sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov.

“Tere tulemast tagasi ellu,” ütles Budanov Telegramis avaldatud videos, kus õnnitles Kapustinit ja operatsioonis osalenud luuremeeskonda.

27. detsembril levisid teated, mille kohaselt Kapustin hukkus Zaporižžja oblastis lahinguülesandel. 1. jaanuari avalduses selgitas sõjaväeluure (HUR), et need teated olid osa keerukast erioperatsioonist Vene luure eksitamiseks.

Vene eriteenistused olid tellinud Kapustini tapmise ja pannud ülesande eduka täitmise eest välja 500 000 dollari suuruse pearaha.

“Meie pool sai enda käsutusse ka raha, mille Vene eriteenistused selle kuriteo toimepanekuks eraldasid,” kandis eriüksuse Timur komandör videos Budanovile ette. “Hetkel viibib RDK komandör Ukraina territooriumil ja valmistub jätkama talle pandud ülesannete täitmist.”

Budanov tervitas Kapustinit briifingul.

“Esiteks, härra Deniss, õnnitlused ellu naasmise puhul. See on alati rõõm. Mul on hea meel, et teie tapmiseks eraldatud raha kasutati meie võitluse toetamiseks,” sõnas Budanov.

Ukraina sõjavägi kinnitas, et ründas uusaastaööl Krasnodari krais asuvat Ilski naftatöötlemistehast. Rünnak oli osa laiemast operatsioonist Venemaa sõjalise ja majandusliku taristu vastu.

Kindralstaabi teatel tabasid Ilski naftatöötlemistehast ründedroonid, põhjustades objektil tulekahju.

Samuti teatas sõjavägi teiste oluliste sihtmärkide tabamisest Venemaa territooriumil ja okupeeritud Ukraina aladel. Nende hulgas olid Shahed-droonide ladu Donetski lähistel, õhutõrjesüsteem Tor-M2 Ševtšenko juures ning kütusehoidla Ilovaiski lähedal, kus rünnaku järel märgati tulekahju. Kindralstaabi andmetel tabati ka Avdijivka lähistel asuvat juhtimispunkti.

1. jaanuari varahommikul hakkasid Venemaa Telegrami kanalid ja seiregrupid teatama ulatuslikust droonirünnakust mitmes piirkonnas, sealhulgas Kaluga oblastis ja Krasnodari krais.

Kohalikud elanikud jagasid videoid, kus oli näha taevakuma ja suuri põlenguid energiataristuga tööstuspiirkondades. Teadete kohaselt sai Kaluga oblastis Ljudinovos tabamuse kohalik naftahoidla.

The Kyiv Independentil ei olnud võimalik väiteid koheselt kontrollida.

Internetis levivatel kaadritel on näha kõrget tule- ja suitsusammast. Piirkondlikud võimud ei ole kahjude ulatust kommenteerinud, kuid kohalike kanalite teatel eelnesid põlengule plahvatused.

Ka Krasnodari krai elanikele möödus aastavahetuse öö rahutult, kuna rünnati Ilski naftatöötlemistehast. Avalike allikate ja kohaliku meedia andmetel on droonid seda rajatist sihikule võtnud korduvalt ka varem.

Venemaa süüdistas Ukrainat vähemalt 24 inimese, sealhulgas ühe lapse tapmises. Droonirünnak tabas Lõuna-Ukrainas Hersoni oblastis Venemaa kontrolli all oleval alal asuvat hotelli ja kohvikut, kus tsiviilelanikud võtsid vastu uut aastat, vahendas Reuters.

Esimestena esitas rünnaku kohta süüdistuse Venemaa poolt ametisse määratud kuberner Vladimir Saldo ning hiljem süüdistasid Venemaa välisministeerium ja kõrged poliitikud Ukrainat “terroriakti” toimepanekus.

Reutersil ei õnnestunud koheselt kontrollida Saldo pressiteenistuse levitatud fotosid väidetavast rünnakupaigast ega kinnitada süüdistuse paikapidavust.

Piltidel oli valge lina all näha vähemalt ühte surnukeha. Hoonel oli jälgi suurest tulekahjust ja maapinnal paistis olevat vereplekke.

Saldo väitis avalduses, et kolm Ukraina drooni tabasid aastavahetuse pidustuste paika Horlõ rannikukülas. Tema sõnul oli tegemist tahtliku rünnakuga tsiviilelanike vastu.  

Venemaa välisministeeriumi esialgsetel andmetel hukkus 24 inimest, neist üks laps, ja viga sai 50 inimest. Kannatanute hulgas on väidetavalt kuus alaealist, kes viibivad haiglaravil.

“Pole kahtlustki, et rünnak oli ette kavandatud ning droonid sihtisid meelega piirkondi, kuhu tsiviilisikud olid kogunenud aastavahetust tähistama,” teatas ministeerium, nimetades rünnakut sõjakuriteoks.

Venemaa julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedev ütles riiklikule uudisteagentuurile TASS, et Moskva maksab kätte lahinguväljal. Ta lisas, et rünnaku täideviijad ja nende komandörid tuleb hävitada.

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova teatas Telegramis, et süü lasub tegelikult Ukraina lääne toetajatel.

Herson on üks neljast Ukraina oblastist, mille Venemaa 2022. aastal enda omaks kuulutas. Kiiev ja enamik lääneriike on selle sammu hukka mõistnud kui ebaseadusliku maahõive.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski tõdes neljapäeval, et Venemaa kannab pea neli aastat kestnud sõja uude aastasse, saates Ukraina pihta üle 200 drooni, mille peamiseks sihtmärgiks oli energiataristu.

“Venemaa toob teadlikult sõja uude aastasse, saates öö jooksul Ukraina vastu üle kahesaja ründedrooni,” postitas Zelenski sotsiaalmeediasse, lisades, et sihtmärgiks oli meie energiataristu.

Neljapäeval avaldatud AFP analüüsist selgus, et Ukraina õhujõudude andmetel vähenes detsembris Venemaa öiste drooni- ja raketirünnakute arv Ukrainale, vaatamata energiataristut tabanud löökidele, mis jätsid sajad tuhanded inimesed elektrita.

Andmete kohaselt saatis Venemaa 2025. aasta viimasel kuul öistes rünnakutes teele vähemalt 5134 drooni, mis on kuus protsenti vähem kui eelmisel kuul, samas kui rakettide arv langes samal perioodil 18 protsenti.

Samadest andmetest selgus aga, et detsembris hävitas Ukraina rakettide ja droonide koguarvust väiksema osa ehk 80 protsenti, võrreldes 82 protsendiga novembris.

Ukraina sattus 2025. aastal tugeva surve alla nii Venemaa pommitamiste tõttu kui ka lahinguväljal, kus on pidevalt Vene armeele positsioone loovutatud.

Moskva, mis eitab tsiviilisikute sihikule võtmist, on saatnud Ukraina suunas droone igal ööl alates 10. maist, mil lõppes president Vladimir Putini ühepoolselt välja kuulutatud kolmepäevane vaherahu, mis oli ajastatud Moskvas toimuva suurejoonelise sõjaväeparaadiga.

Venemaal rünnati ööl vastu 1. jaanuari Kaluga oblastit ja Krasnodari kraid. Venemaa meedia teatel olid droonide sihtmärgiks naftahoidla ja naftatöötlemistehas.

31. detsembri õhtul puhkes Kaluga oblastis Ljudinovo asulas tulekahju. Kohalikud võimud teatasid, et pärast droonirünnakut põles tööstusrajatis.

Okupatsiooniuuringute keskuse juht Petro Andrjuštšenko selgitas, on tegemist kohaliku naftahoidlaga.

“Pärast rünnakut põleb Venemaal Kaluga oblastis Ljudinovo linnas asuv Rosnefti naftahoidla,” ütles ta.

Lisaks teatasid kohalikud kanalid tulekahjust Krasnodari territooriumil asuvas naftatöötlemistehases.

Samal ajal teatas Venemaa kaitseministeerium, et väidetavalt hävitati öö jooksul 168 Ukraina drooni, sealhulgas 61 Brjanski oblasti, 25 Krasnodari oblasti, 24 Aasovi mere, 23 Tula oblasti, 16 Krimmi, 12 Moskva oblasti ja 7 Kaluga oblasti kohal.

Päev varem ründasid Ukraina relvajõud Venemaa naftataristut ning droonid tabasid Krasnodari krais asuvat Tuapse naftatöötlemistehast, süüdates seal suure tulekahju.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski rõhutas kolmapäeval, et rahulepingu julgeolekugarantiid peavad olema ratifitseeritud kõigi partnerite poolt, edastas uudisteagentuur Unian.

Zelenski hinnangul toidavad nõrgad lepingud sõda, mistõttu on ta valmis allkirjastama ainult tugeva kokkuleppe.

“Kavatsused peavad saama julgeolekugarantiideks. See tähendab ratifitseerimist. USA kongressi, Euroopa parlamentide ja kõigi partnerite poolt. Budapesti taoline paber Ukrainale ei sobi. Ukraina ei vaja Minski taolist peent lõksu. Allkirjad nõrkadel lepingutel vaid õhutavad sõda,” seletas Ukraina president.

Zelenski lisas, et püüab saavutada rahu aastateks ja mitte nädalaks või kaheks.

“Minu allkiri saab olema tugeval lepingul ja just selle nimel toimub praegu iga kohtumine, iga kõne ja iga otsus, et tagada tugev rahu kõigile. Mitte päevaks, nädalaks või kaheks kuuks, vaid rahu aastateks,” jätkas riigipea.

Ukraina liidri sõnul pole see tõeline edu mitte ainult Ukrainale, vaid ka Ühendriikidele ja Euroopale ning üldiselt igale rahvale, kes ei taha sõdida, vaid soovib turvaliselt elada.

Ukraina president Zelenski ütles varem päeval ajakirjanikele, et julgeolekugarantiid on etapiviisilised, kuid samaaegselt relvarahuga peaks alustama seiremissiooniga. Samuti märkis Ukraina riigipea, et lepingus on täpsustatud neli allakirjutajat: Ukraina, Ühendriigid, Venemaa ja Euroopa. Seetõttu peaksid eurooplased lepingu üle arutama Venemaa diktaatori Vladimir Putiniga. Samuti on Zelenski sõnul julgeolekutagatised praegu olemas vaid Ukraina ja USA vahel.

Uniani andmetel ei välistanud Zelenski, et sõda Ukrainas võib lõppeda 2026. aastal.

President selgitas, et vastasel juhul peab Putin välja kuulutama mobilisatsiooni, kuid ei taha seda teha. Ukraina presidendi hinnangul on Venemaa armee uute värvatute arv võrdsustunud kaotuste arvuga. Riigipea lisas, et venelased ei austa mobilisatsiooni ja seetõttu võib tekkida võimalus sõda lõpetada.

Ukrainlasi, krimmitatarlasi ja venelasi ühendava vastupanuliikumise ATESH agendid hävitasid Venemaal Novosibirskis sõjaliseks otstarbeks kasutatud raadiotorni, vahendas neljapäeval sisside informatsiooni uudisteagentuur Ukrinform.

“Meie võitlejad põletasid maha Novosibirskis Tolmatšovo lennubaasi lähedal asuva raadiotorni,” seisis teadaandes.

Raadiotorn tagas usaldusväärse, turvalise ja tõhusa juhtimise ning side Tolmatšovo lennubaasis paiknevatele Vene armee üksustele, mille hulgas ka lennuväeüksus. Torni kasutati piirkonnas ühtlasi tsiviil- ja sõjaväelise side vaheltlõikamiseks ja pealtkuulamiseks.

Partisanid rõhutasid, et selle rajatise hävitamine raskendab Vene relvajõududel oma vägede juhtimist ja kontrollimist ning jätab nad ilma olulisest luureandmete kogumise vahendist.

Hiljuti viis ATESH Venemaal asuvas Voronežis raudteel läbi diversiooniakti, mis häiris relvade tarnimist Kupjanski suunal.

Tulekahju Odessas peale Venemaa rünnakut. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS

Venemaa ründas 1. jaanuari öösel taaskord Odessat. Päev varem said Venemaa rünnakus kannatada kuus inimest. Ukrinformi teatel teatas Odessa oblasti sõjaväevalitsuse juht Oleh Kiper rünnakust Telegramis.

“Vene terroristid ründasid taas häbitult droonide abil Odessa oblasti tsiviilelanikkonna jaoks kriitilise tähtsusega ja elutähtsat energiainfrastruktuuri. Ühes rajatises puhkes tulekahju,” kirjutas ta.

Rünnaku tagajärjel on Odessa linna toimisele olulistes ettevõtetes registreeritud elektrikatkestusi. Kõik teenused töötavad tagajärgede kõrvaldamiseks võimendatud režiimis.

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 207 970 (võrdlus eelmise päevaga +1060);

– tankid 11 488 (+7);

– jalaväe lahingumasinad 23 849 (+4);

– suurtükisüsteemid 35 678 (+36);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1587 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 1266 (+0);

– lennukid 434 (+0);

– kopterid 347 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 98 453 (+769);

– tiibraketid 4136 (+0);

– laevad/kaatrid 28 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 72 418 (+171);

– eritehnika 4035 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.