Eesti riik peaks ette valmistama looduse taastamise kava, see kohustus tuleneb Euroopa Liidu määrusest. Põllumajanduses ja metsanduses tegutsevad ettevõtted muretsevad, et nad saavad sellega kaela liiga suure rahalise ja halduskoormuse.
Eesti ettevõtjad hakkasid kinni Soome peaministri Petteri Orpo algatusest koostada Euroopa Liidu liikmesriikide ühisavaldus, et looduse taastamise määrust lihtsustataks.
Ka Eesti peaks selle algatusega liituma, leiavad põllumajandus-kaubanduskoda, metsa- ja puidutööstuse liit, erametsaliit, turbaliit ning tööandjate keskliit. Kliimaministeeriumile saadetud pöördumises tõdevad liidud, et soomlased juhivad tähelepanu õigetele asjadele – määruses on sätteid, mis võivad tekitada tõlgendamisraskusi, ebamõistlikult kõrgeid kulusid ja suurendada halduskoormust.
“Kõige suurem mure on praegu see, et Eestis ei ole taastamiskava veel tehtud,” ütles ERR-ile puidutööstuse liidu metsanduse ja kliimapoliitika valdkonna juht Hardo Becker.
See tähendab, et ettevõtjatel pole teada ükski kulu, mis täpselt taastamise alla läheb.
“See on ka teiste riikide mure olnud, et nad on hakanud taastamiskava tegema ja siis on selgunud väga suured kulud. Meie soovime, et Eesti liituks Soome pöördumisega puhtalt sellepärast, et vähendada Eesti halduskoormust ning vähendada kulusid, mis võivad tekkida,” lisas Becker.
Erialaliitude eesmärk ei ole tema sõnutsi see, et Eesti üldse taastamiskava ei teeks, vaid see, et looduse taastamine toimuks võimalikult lihtsalt ja võimalikult väikese kuluga.
“Euroopas üldisemalt on väga paljud poliitikad läinud lihtsustamise teed. Ka meie soovime, et me ei reguleeriks end üle erinevate määrustega. Lihtsalt hetkel tundub, et Euroopa eelneva parlamendi käigus on hästi palju regulatsioone ja bürokraatiat juurde tehtud. Nüüd neid vähendatakse hoogsalt ja pigem prooviks sellega sammu pidada. Ka meie jaoks maakasutussektoris on looduse käekäik ääretult oluline, aga seejuures ka konkurentsieelis, et me seda maha ei mängiks,” kõneles metsa- ja puidutöösturite esindaja.
Minister: määruses on juba piisavalt paindlikkust
Eestil ei ole plaanis Soome algatusega liituda, teatas kliimaministeerium.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt selgitas, et Soome mured on saanud rohkem tähelepanu, kuna seal on mitmes valdkonnas looduse seisund kehvem kui Eestis ning taastamisvajadus toobki kaasa suuremad kulud. Iga riigi olukord on aga erinev.
“Meil Eestis ja ka Euroopas on päris palju ökosüsteeme, mille seisund on halb. Seetõttu on meie kõigi huvides, et me looduse seisundit parandame,” põhjendas Sutt. Tema sõnul on EL-i määruses juba praegu väga palju paindlikkust selles, kuidas täpselt ühes või teises riigis milliseid töid looduse taastamisel tehakse.
“Neid tegevusi saab jagada kaheks: on aktiivsed tegevused, kus on rohkem inimkäsi mängus, ja passiivsed, kus lastakse loodusel endal taastuda. Näiteks aktiivsete tegevuste juures, kui me räägime ammendunud turbaväljadest ja nende taastamisest, siis see on üks väga selge valdkond, kus on võimalik võimalikult suurt kasu saada investeeritud euro kohta,” rääkis Sutt.
Kliimaministeerium andis novembrikuus pressiteates teada, et alustab taastamiskava koostamist. Selleks on kavas koostööd teha teadlaste, praktikute, kogukondade ja maaomanikega.
“Kindlasti taastamiskava saab läbi arutatud erinevate osapooltega, selleks on aega küll ja veel. Esimene koosolek ongi plaanitud jaanuari keskpaika, siis saab ka täpselt juba konkreetsetele küsimustele vastata, mis erinevatel osapooltel võivad olla, ja neid lahendusi koos leida,” ütles Andres Sutt.
Riikliku looduse taastamise kava esimene versioon on plaanis esitada Euroopa Komisjonile sellel sügisel. Rahastamiseks kasutatakse valdavalt Euroopa Liidu fonde.