“Nii nagu segmendis tervikuna, on ka meil olnud probleeme varasema aasta mahtude äramüümisega. Just avaldatud novembri numbrid kinnitavad seda, et toidupoodide müügi kasv langes alla ühe protsendi ja mahulise müügi langus suurenes -4,7 protsendini. Nii et 2022. aasta kevadest alanud müügimahtude langusega oleme liikunud 2025. aastal läbivalt neljas aasta,” rääkis Anderson reedel ERR-ile.

Andersoni sõnul on selle taga 2022. aastal alanud kiire hinnatõus, mis möödus keskmise palga kasvust ning vähendas tarbijate ostujõudu.

“Ja toidukaubad, mis on kõige kiiremini kallinenud, läksid keskmise palga kasvust oluliselt ettepoole,” tõdes Anderson.

Eelmise aasta teises pooles möödus palgakasv siiski toiduhindade kasvust, märkis Anderson: “Lõppenud aasta lõpuks jõudsime sellesse seisu, kus toiduhinna kasv jäi tahapoole palgakasvust ja kui 2025 toidukaupade kallinemise lagi jäi septembrisse-augustisse, olles üheksa protsenti, siis sealt edasi on võetud suund alla poole ja aasta viimastel kuudel on see taandunud kuue protsendi peale.”

Andersoni sõnul prognoositakse järgnevateks kuudeks toiduhinna kasvu edasist taandumist, kus see kukub alla viie protsendi, olles kooskõlas üldise inflatsiooniprognoosiga. Hinnatõus peaks 2026. aastal pidurduma ja jääma erinevate prognooside järgi 3-3,5 protsendi vahele.

“Tarbijatele võib see optimismi tuua, et prognoositav keskmine palgakasv peaks sinna kuhugi 5-6 protsendi vahele jääma ehk tarbija rahakoti ostujõudu peaks mõnevõrra juurde tulema,” rääkis Anderson ning meenutas ka sel aastal jõustunud maksumuudatust, kus kõigile kehtestatakse ühetaoline 700-eurone maksuvaba tulu määr, mis annab suurele hulgale palgasaajatele maksimaalselt kuni 154 eurot kuus lisa.

Inimesed ostsid rohkem mereande

Anderson ütles ka, et maailmaturul ei ole praegu olulisi hinnatõuse ette näha, pigem on kohvi ja apelsinimahla hind, mis viimati väga järsult tõusid, hakanud allapoole tulema hakanud.  Aga Eestisse jõuavad need muutused viite-ajaga, lisas ta.

Samas on kala aasta jooksul 5-10 protsenti odavamaks läinud ja seetõttu on kalatoodete osakaal ostukorvis on tõusnud, märkis Anderson.

“Aasta lõpp oma müükidega üllatas võib-olla eriti – ei oskagi öelda, kas see on siis trendi muutus, kus kala tõrjub liha inimeste aastalõpu toidulaualt. Kui liha läbimüükide kasvu oli pigem kahvatu, vaid mõne protsendi piires, siis näiteks mereande osteti aasta lõpupäevadel erinevate tootesegmentide lõikes keskmiselt pea kolmandiku võrra rohkem,” rääkis ta. “Aga võib-olla on ka aasta lõpp see aeg, kus lihtsalt sooviti katta toidulaud pidulikumalt ja natuke traditsioone eirates. Võib-olla see seletab ka seda trendi.”

Teisalt võis siiski põhjus olla ka hinnamuutustes, märkis ta ning tõi välja, et kui kala on kümnendiku odavnenud, siis veiseliha on kallinenud, mistõttu inimesed ostavad seda isegi kuni kolmandiku võrra vähem.

“Ei ole selliseid tugevaid signaale. Aga nagu ka minevik on näidanud, siis sellised ootamatud võnked võivad tulla üleöö. Nii et ei saa öelda, et see jääbki kogu 2026. aastaks, pigem tuleb stabiilne aasta ja toorained, mis aastatel 2024 ja 2025 kallinenud on, siis nende hind hakkab mõnevõrra alla tulema. See reegel jääb kehtima,” rääkis ta.

Aastavahetuse peolauale osteti mereandidest tavapärasest rohkem kammkarpe, krevette ja kalamarja ning punast kala, samas valge kala kaotas pisut oma osakaalu.

Lihatoodetest osteti enam grillvorste ja suitsutatud tooteid, veiseliha müügimaht langes, seapraad hoidis varasema aasta mahtu.

Inimesed on hakanud tervislikumalt toituma

Anderson rääkis ka sellest, kuidas statistika annab tunnistust tervislikuma toitumise kasvust.

Teatud märgid näitavad, et valmistatakse ise rohkem, kuigi nüüd aasta lõpus ka ühe trendina välja tuua, et näiteks peolauatooteid ja valmistoite, mis on siis kohe võimalik lauale panna, nende müük siin erinevate tootegruppide vahel jäid kasvult 10-15 protsendi peale. Ja mida näiteks see aasta varem ilmselt tehti, on siis küpsetamine, sest kondiitritooted samuti mahulised üle kümnendiku võrra eelmisest aastast rohkem. Aga kui me nagu vaatame muna, jahu,  või müüki, mis on ka üle kümnendiku suurenenud, siis viitab ka sellele, et ikkagi tehakse ise süüa rohkem.

“Lihamüügis on viimastel kuudel märgata trendi, et hakkliha – mis on hea indikaatortoode – müük on kukkunud natukene alla eelmise aasta mahu. Aga samas on muid jahutatud kujul müüdavaid erinevaid sealihatooteid rohkem ostetud. Võib-olla see räägib sellest, et suudetakse natukene rikkalikumalt oma toidulauda katta, kui ainult hakkliha sisaldavaid tooteid teha,” rääkis ta.

Samas kui jahutatud lihatooteid, millest ise saab toitu valmistada, ostetakse rohkem, siis kõik tootja poolt juba lisaväärtustatud tooted, kus tooteühiku hinnad on kõrgemad, ostetakse vähem, märkis Anderson.

“Nii et kaupmees näeb nende märkide järgi, et tegelikult tehakse ise rohkem süüa ja rahaliselt toob see ka loomulikult edu, sest ilma lisaväärtuseta toodete ühiku hinnad on odavamad kui need, kuhu väärtust rohkem on toodud. Tarbija on need nipid enda jaoks selgeks nagu saanud,” rääkis ta. “Ise söögi tegemine on ilmselt jah tõusvas trendis. Seda näitavad ostukorvis värskete ja pooltoodete ostmine, mitte valmistooted.”