Eesti rahvas on kõigega hakkama saanud, kõige raskemad kannatuste aastad on üle elatud, küll saame üle elatud ka suurepärase 2026. aasta, mil raha ja tervist koguneb nõnda palju, et hakkab lausa üle ääre ajama, kinnitab Kaupo Meiel Vikerraadio päevakommentaaris.
Optimistid on veendunud, et halvemat aastat kui 2025-s tulla ei saa. Pessimistid on samal ajal veendunud, et saab küll ja võib-olla ongi see vast alanud 2026. aasta.
Nagu viimastel aastatel tavaks, tuleb uuelt aastalt oodata ootamatusi. Kõige suurem ootamatus võib olla see, et elu läheb täiesti ootamatult paremaks, asi, mida pole ammu aastaid siinmail nähtud, kuuldud ega üldse tuntud.
1. jaanuarist tõusis tubaka- ja alkoholiaktsiis, kevadel lisandub sellele bensiini, diislikütuse ja kütteõlide ning ka elektrienergia aktsiisitõus. See toob omakorda kaasa selle, et inimesed teevad veel vähem suitsu, võtavad veel tagasihoidlikumalt napsu ning käivad rohkem jala, sest kasutavad bensiini ainult nuusutamiseks, kuna masinasse ei raatsi nii kallist kraami enam kallata.
See kõik on väga tervislik ja tänu sellele lisandub hulganisti tervena, kuigi mõnevõrra igavalt elatud aastaid. Elektrit ei kasuta eesrindlikumad majapidamised niikuinii enam ammu ning tuhanded talud, tuhanded pered istuvad peeruvalgel, mis on ilmselt samuti mingis mõttes tervislik ja igas mõttes meelelahutuslik.
Kuna jõustusid maksumuudatused, teevad needki elu järjest paremaks. Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Õnne Pillak on kinnitanud, et kõigil tõuseb maksuvaba tulu 700 euroni kuus ehk 8400 euroni aastas ja sellest muudatusest võidab umbes 90 protsenti Eesti töötavatest inimestest, kõige enam keskklass. Alamklassi esindajana teeb mulle keskklassi elujärje paranemine ainult rõõmu.
Kindlasti on palju neid muudatusi, mis meie kõigi elu rohkem või vähem paremaks muudavad, suurema osa neist rõõmusõnumeist leidis tähelepanelik lugeja peaministri aastalõpuintervjuudest ja riigikogu esimehe uusaastatervitusest.
Kahjuks põrkuvad head sõnumid liigagi sageli vastu mõistmatuse müüri. Meie ühiskonnas on jätkuvalt palju, lausa hordide viisi neid, kes ei suuda kuidagi aru saada, et elu läheb hüpetega paremaks.
Mida küll sellistega peale hakata? Kuidas teha inimestele selgeks, et tegelikult läheb neil väga hästi?
“Nagu meil juba varasemast kombeks, on esimene võimalus teha suurejooneline riiklik reklaamikampaania, mitte kallis, mingi paarisaja milline ehk.”
Ilmselt on need küsimused, millega riigi strateegiline kommunikatsioon uuel aastal tõsiselt tegelema hakkab. Nagu meil juba varasemast kombeks, on esimene võimalus teha suurejooneline riiklik reklaamikampaania, mitte kallis, mingi paarisaja milline ehk. Selle käigus saaks tänavaile panna plakatid sõnumitega “Sul läheb hästi!”, “Elul pole häda midagi!”, “Aafrikas lapsed nälgivad, aga sina sööd kohukest!” “Arvad, et elu on halb? Ära arva nii, küll me su kätte saame!” ja sarnastel positiivsetel nootidel edasi.
Kaasajal tuleb sõnumite levitamiseks kindlasti kasutada mõjuisikuid ehk suunamudijaid. Pessimismi kipuvad kalduma enamasti vanemad inimesed, kes ei tea, kuidas tiktokki süüakse. Seega tasub suunamudijad saata tänavaile ja nii nad siis sosistavad igale külapoe poole komberdavale seeniorile hellalt kõrva: “Sul läheb hästi, sõber vanainimene, sul läheb iga päevaga järjest paremini…”
Eesti rahvas on kõigega hakkama saanud, kõige raskemad kannatuste aastad on üle elatud, küll saame üle elatud ka suurepärase 2026. aasta, mil raha ja tervist koguneb nõnda palju, et hakkab lausa üle ääre ajama.
Kui me lõpuks lepime positiivse maailmavaatega, siis jääb üle vastata küsimusele, et kui kaua head ajad kestavad, sest tulevik kipub olema nagu marukoer, kes hammustab sind tagumikust just sel hetkel, kui sa oled järjekordse portsu kalamarja taldrikule tõstnud.
Julgen ennustada, et meil läheb üksikisikute ja rahvana esimese hooga senisest paremini umbes 365 päeva ja siis vaatame kõigepealt tagasi ja siis edasi ning kui meil on põhjust anda 2026. aastale eestlase kõige suurem tunnustus ehk kerge ohkega öeldud “hea küll”, siis ongi päris hästi.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.