Statistika järgi tuvastati Eestis möödunud aastal 561 kindlustuskelmust kogukahjuga üle kahe miljoni euro. Kuigi see moodustab alla poole protsendi kõikidest juhtumitest, on mõju palju ulatuslikum, kui arvud esmapilgul näitavad. „Kui me ebaseaduslikult seda kahju välja maksame, siis see mõjutab ka ausaid kindlustusvõtjaid. Kindlustushüvitised kasvavad ja sellega koos ka kindlustusmaksed – see tähendab, et lõpuks maksavad selle kõik ausad kodanikud kinni,“ selgitab saates Ülli Reimets.
Suur osa pettustest jääb siiski avastamata. Rohkem kui pooled kindlustuskelmuse juhtumitest põhinevad asjaolude varjamisel – näiteks kindlustuskaitse puudumine või hüvitisest keeldumise aluste peitmine. Ligikaudu kolmandik pettustest on täielikult lavastatud. „Lavastatud kelmusi on rohkem just majanduslanguse perioodidel. Eelmisel aastal oli neid 160 juhtumit, kogukahjuga 800 000 eurot – see on ajalooliselt suurim,“ märgib Reimets.
Üks markantsemaid juhtumeid tuli välja just ERGO käsitluses, kus inimene sõitis korduvalt vastu puud, lootuses auto mahakandmiseks vajaliku kahju tekitada. „Esimese korraga ei saanud autot maha kanda, teine kord prooviti uuesti,“ kirjeldab ettevõtmist Caterina Lepvalts. „Tegemist oli tahtliku teoga. Sõideti rahuliku kiirusega vastu puud, lootuses käigukasti riket kompenseerida.“