Hiinlased lähetasid mullu sügisel oma kosmosejaama neli hiirt. Maale tagasi jõudes tõi üks loom ilmale pesakonna pealtnäha terveid järglasi. Katse võib kaudselt aidata sillutada teed püsivaks inimasustuseks Kuul või Marsil.
Lõppenud aasta 31. oktoobril lähetasid hiinlased oma Shenzhou-21 kosmoselaeva pardal ilmaruumi neli hiirt. Loomad kandsid numbreid 6, 98, 154 ja 186 ning nende sihtkoht oli Maast 400 kilomeetri kõrgusel hõljuv Hiina kosmosejaam, vahendab Universe Today.
Hiired elasid orbiidil kaks nädalat, trotsides nii kosmosekiirgust kui ka mikrogravitatsiooni. Loomad naasid elu ja tervise juures Maale 14. novembril. Mõne nädala möödudes, 10. detsembril, tõi üks kosmoses käinud emashiir ilmale üheksa tervet poega.
Maale naasmise järel jäi ilmale tulnud hiirepoegadest ellu kuus võsukest, mis on hiirte kohta tavapärane järglaste ellujäämise määr. Emashiir imetab neid korralikult, pojad ise on aktiivsed ja arenevad jõudsalt.
Hiina teaduste akadeemia zooloogiainstituudi teaduri Wang Hongmei sõnul on tegu märkimisväärse saavutusega. Katsetulemus näitas tema sõnul, et lühiajaline kosmoselend ei kahjusta hiirte paljunemisvõimet.
Viperuste kiuste
Uuringu mõte polnud uurida hiiri nende eneste pärast – pigem panustasid teadlased hiirte ja inimeste geneetilisele sarnasusele. Liiatigi paljunevad hiired kiiresti ja reageerivad füsioloogilisele stressile inimesega sarnasel moel. See tähendab, et kui kosmosereis muudaks kuidagi oluliselt imetajate paljunemist, oleks seda hiirte pealt rutem näha.
Päris sujuvalt katse siiski ei kulgenud. Hiinlaste kosmoselaeva naasmise ajakavasse tuli ootamatu muudatus. See tähendas, et hiired pidid orbiidile jääma plaanitust pikemaks ajaks ja neil võinuks sööt otsa saada. Ettevõtmist maalt juhtiv töörühm asus seepeale kiirkorras uurima, mida hiirtele astronautide toiduvarudest anda võiks. Valikus olid küpsised, mais, pähklid ja sojajook. Maal tehtud katsed näitasid, et häda korral oleks kõige ohutum toit sojajook.
Lisaks pumpasid uurijad hiirte elukeskkonda juurde vajaliku veevaru. Samal ajal jälgis tehisaru seiresüsteem reaalajas loomade liikumist, toitumismustreid ja unetsükleid – kõik see aitas ennustada, millal võiksid ettenähtud varud otsa saada.
Kaugem eesmärk
Orbiidil elatud aja veetsid hiired teadlaste hoolikalt kontrollitud tingimustes. Matkimaks Maal tavapärast ööpäevarütmi, pandi hiirte elukeskkonnas tuled põlema hommikul seitse ja kustutati õhtul kell seitse. Hiirtele anti tasakaalustatud, aga meelega kõva tekstuuriga sööta, et loomad saaksid söömise ajal ka hambaid teritada. Näriliste elukeskkonda puhastas ka suunatud õhuvool, mis kandis karvad ja mustuse eraldi kogumiskonteineritesse.
Praegu on n-ö kosmosehiired teadlaste valvsa jälgimise all. Uurijaid huvitavad nii nende kasvukõver kui ka võimalikud füsioloogilised kõrvalekalded tavapärasest arengust. See kõik näitab, kas loomakeste ema viibimine ilmaruumis nende arengut või pärilikkusainet kuidagi mõjutas. Edaspidi plaanivad uurijad kindlaks teha sellegi, kas kosmilist päritolu hiirepojad ise suudavad tavapäraselt paljuneda ehk milline on kosmosereisi põlvkondadeülene mõju.
Uuringu laiem eesmärk on seotud inimeste võimalike tulevaste kosmosemissioonidega. Enne kui inimesed näiteks Kuule või Marsile püsiasustust kavandama hakkavad, on vaja teada, kas inimesed suudavad kosmoses või pika kosmosereisi järel saada paljunemisvõimelisi järglasi.
Seniste NASA andmete järgi ei ole naisastronautide seas täheldatud märkimisväärset viljatuse kasvu ega raseduse katkemise sagedust võrreldes kontrollrühmadega. Siiski soovitavad kosmoseagentuuride lennuarstid naisastronautidel sageli enne missiooni munarakke külmutada, et riske maandada.
Vastust ootavad aga küsimused, kas imetajad üldse suudavad tavatult väikese gravitatsiooni korral järglasi eostada, kanda ja ilmale tuua. Samuti tuleb välja selgitada, kas kosmiline kiirgus võib kahjustada muna- ja seemnerakke viisil, mille mõju avaldub alles järgmises põlvkonnas. Hiirte võimet ilmaruumis sigida on uuritud varemgi. Näiteks on teadlased püüdnud viljastada emaseid loomi hiirespermaga, mis lähetati enne seda mõneks ajaks ilmaruumi.