„Mina olen vabakutseline näitleja ja lähen sinna, kuhu kutsutakse,“ sõnas näitleja Ott Sepp kes mängib Vana Baskini Teatri uues lavastuses nimega “Stockmann Yard – Kaubamaja kurikaelad“. 2015. aastal ilmus Soomes sellenimeline raamat, mis osutus menukiks.
„Soomlaste huumor on tõmmatud veel laiema pintsliga kui eestlaste huumor,“ nentis Sepp raadios. “Me üritame neid nalju timmida eestlastele sobivamaks. See on nüansiküsimus, mida ei oskagi väga täpselt seletada, milles see erinevus täpsemalt väljendub.”
Ott, kes on andnud etendusi igas Eestimaa nurgas, rääkis, et publik on äärmiselt erinev. „Olen sõitnud läbi kõik sellised kohad, mida ma ei teadnudki, et üldse olemas on. Sõidan kümme kilomeetrit kuskile paksu metsa ja järsku on seal kultuurimaja. Siis ma lähen ja mõtlen, et kust kohast need inimesed siia tulevad. Aga kuskilt nad tulevad,“ jutustas näitleja, lisades, et inimesed võtavad ühte ja sama asja väga erinevalt vastu.
„Minu meelest on üks ühine nimetaja, mis kõigil neil on, kes tulevad ükskõik kuhu meid vaatama – tänulikkus. Mõnikord tullakse lava taha meid tänama ja pilti tegema. Igal pool on siiras rõõm ja tänulikkus. See on nii südantsoojendav.“
Ott rääkis ka, et kultuurimajades võetakse näitlejaid vahel siiani vastu singirullide ja täidetud munadega. „See oleneb kultuurimajast. Näiteks Arukülas on alati kiluleivad laual – kui seal on etendus, siis ei pea enne sööma. Mõnikord tuuakse salatit ja kohvigi, mõnikord mitte. See oleneb sellest, milline kultuurimaja juhataja tuju sel päeval on,“ jutustas Ott.