Hübriidrünnakud meretaristule Läänemeres toimuvad valdavalt tormise ilmaga. Uued Eesti mereväe laevad peavad olema sobilikud selleks, et tagada pidev kohalolek selliste rünnakute ärahoidmiseks, ütlevad endine kaitseväe juhataja ja mereväe ülem. Kuid laevad on vaid üks lüli hübriidrünnakute tõkestamisel.
Taristulõhkumised kipuvad toimuma tormise ilmaga, ütleb endine meremees ja kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts. Et neid vältida, on vajalik pidev kohalolek või laev, mis sellistes tingimustes kiiresti kohale jõuab – mida suurem, seda parem.
“Aga me ei ole nii rikas riik, kes suudaks oma mereväe ainult ühe ülesande jaoks üles ehitada. Seetõttu pakun pigem välja, et see (laev) võiks olla 50 kuni 60 meetrit pikk, nii palju kui ma olen laevaehitusega tegelenud. Ja tema võimekus – helikopteri platvorm oleks väga teretulnud,” lausus Kõuts.
Kuid laeva paneb liikuma otsus tegutseda. Kui tegu on territoriaalvetega, otsustab laeva komandör, ütles Kõuts. Rahvusvahelistes vetes on vaja poliitilist otsust kaitseministrilt. Endine mereväe ülem Jüri Saska lisas, et operatsioonil osalejad peavad oskama koos tegutseda.
“Vägi või võimekus on see, et ta on mehitatud, varustatud, välja õpetatud ja kokku harjutatud. Sest see ei ole ainult kaitseväe tehtav asi, sest neid võimekusi, mida sarnase operatsiooni läbiviimiseks vaja on, ei ole täna ainult kaitseväes,” lausus Saska.
Lisaks paharetlaeva hõivamisele võib tekkida vajadus seda ka juhtida, toob Saska näiteks.
10-aastane riigikaitse arengukava näeb ette kaks suuremat ja kaks väiksemat laeva mereväele. Kaitseinvesteeringute keskuse poolt läbirääkimisteks valitud ettevõtted on Eesti Baltic Workboats, Rootsi SAAB ning Korea Hanwha ja Hyundai.