Saaga alguses kaitsepolitsei peadirektorina töötanud Arnold Sinisalu kommenteeris otsust nii, et on saabunud õigusrahu ning seda tuleb aktsepteerida. Sinisalu jutt mõjub halva naljana, ehkki ta on soovinud jätta muljet, nagu oleks prokuratuuri menetlus olnud ratsionaalne filter selgitamaks, kas kolleegid on pensioni määramisel käitunud korrektselt.
Paraku on olnud tegemist tõenäoliselt kõige kulukama mõeldava filtriga üldse. Kohtulikud menetlused pole kunagi kiired, lihtsad ega ka odavad. Politseipensionite teemas, mille kohta võib lihtsustatult öelda, et probleemiks oli töötaja liikumine ühest struktuurist teise nõnda, et tema eripension ei katkeks, polnud mitte midagi uut või osapooltele saladuslikku. Selle küsimuse oleks võinud lahendada juba eos ja kindlasti oleks seda saanud lahendada teisel moel, kui prokuratuuri kriminaalmenetluse abil.
Postimees on korduvalt kritiseerinud praktikat, et Eesti riik otsib segastes seadustes ja juriidilistes vaidlustes »õigusselgust» või »õigusrahu» kulukate kohtumenetluste abil.
Postimees on korduvalt kritiseerinud praktikat, et Eesti riik otsib segastes seadustes ja juriidilistes vaidlustes «õigusselgust» või «õigusrahu» kulukate kohtumenetluste abil, mis mõjuvad laastavalt süüdistatava mainele ja võivad viia ta pankrotti. Elmar Vaheril vedas sellega, et olles õppinud juurat, suutis ta koostada kahe ja poole aasta jooksul enamiku kohtule esitatud materjale ise, mis andis kordades kokkuhoidu, sest õigusteenus on Eestis väga kallis. Tema ja teiste süüdistatavate maine on saanud aga paraku tugevalt räsida.