Siiralt lootusrikka pilguga võiks kogu Euroopa ja Eesti nende seas vaadata kahe kontinendi kaguserva liidri poole. Kui Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ja tema Küprose kolleeg Nikos Christodoulides suudavad kumbki neid just tänavu ootava partii välja mängida ratsionaalselt ja ambitsioonikalt, võiks sealt tõusta märgatavat tulu Euroopa julgeolekule.
Christodoulidese võimalus tõukub asjaolust, et tänavu jaanuarist juunini on Küpros ELi eesistuja. Nad on alates Vene täiemahulise invasiooni algusest esimene NATOsse mitte kuuluv ELi maa tolles rollis. Ajal, kui EL avastab oma sõjalisi tšakraid ja vajab koostööd NATOga rohkem kui kunagi varem ning kus just Küprose ja Türgi ajalooline vastasseis on põhipõhjus, miks need kaks Brüsselis baseeruvat ja suuresti kattuva liikmesusega organisatsiooni normaalselt ühte jalga ei astu.
Juba novembri keskel tegi Küpros positiivse avangu. Christodoulides andis seoses tulekul eesistumisega paarile strateegiliselt suure auditooriumiga rahvusvahelisele väljaandele intervjuud, kust käis läbi kaks korduvat signaali: nad tahavad NATO-le ligineda ja ootavad oma eesistumise käigus Türgi esindajaid ELi üritustele Küprosel.