„Rahvusvaheliselt on Eestit sageli defineeritud kui endist Nõukogude Liidu piiriala või Balti riiki,“ ütleb Londoni ülikooli professor Mart Kuldkepp. „Aga Eesti ise on järjekindlalt rõhutanud oma lähedusele ja sarnasusele Põhjamaadega.“
Eestis on põhjamaist rohkem, kui esmapilgul arvata võiks. Meid seovad Põhjalaga samad protestantlikud traditsioonid ja sugulaskeel soome keelega, kirjutab leht. Keskajal kuulus Eesti kord Taani, kord Rootsi võimu alla, ent just Rootsi aeg jättis sügavaima jälje. Tollest perioodist on hilisemad põlvkonnad rääkinud kui „headest vana rootsi aegadest“ – ajast, mil kaotati pärisorjus ja loodi koolisüsteem.
Eriti selgelt tuleb rootsipärand esile Vormsil ja Noarootsis. Veel enne Teist maailmasõda elas siin ligi 9000 rannarootslast, kuid Nõukogude invasiooni eel põgenes enamik neist Rootsi. Tänapäeval on nende kultuur jälle ellu äratatud.
Vormsi talumuuseumis rääkis BBC-le Elisabeth, kelle perekond 1940. aastatel põgenes: „Kasvasin üles vanaisa ehitatud majamudelit vaadates ja tundsin, et tean seda saart läbi tema jutu. Nüüd on mul siin oma suvekodu ja igal aastal siia tulles on tunne, nagu oleksin tagasi kodus.“
Ka arhitektuur ja sümbolid seovad Eestit põhjamaadega. Vormsi ikooniline Püha Olavi kirik on pühendatud Norra kaitsepühakule, viikingite kuningale.Tallinna Ülikooli professor Kersti Markus märgib: „Salme viikingilaevade leid näitas, et Eesti oli selle loo osa.“
Sama tunnet kinnitavad Haapsalu puitvillad ja promenaadid, Rannarootsi muuseumi 20-meetrine tikand ning Tallinna vanalinna hansalik pärand. Leht kirjutab, et Tallinnas asuvad disainipoed ja restoranid võiksid vabalt kuuluda Helsingisse või Oslosse.
Visit Estonia turundusjuht Kristiina Kästik nendib: „Soomele esitleme end kui nende tagahoovi – sama keelepere, sarnane huumor ja ühine saunaarmastus.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (34)